Sissejuhatus

Elektrisüsteem on selle poolest eriline, et tootmine ja tarbimine peavad oleme võrdsed igal ajahetkel. Mittevastavuse korral hakkab muutuma süsteemi sagedus. Kui tootmine on suurem kui tarbimine, sagedus tõuseb ja vastupidi  – kui tarbimine on suurem kui tootmine, sagedus langeb. Sageduse hoidmiseks on vaja reguleerida tootmist vastavalt tarbimise muutustele.

Selleks, et elektrisüsteem oleks piisavas ulatuses reguleeritav on süsteemi toimimise eest vastutaval süsteemihalduril (Elering OÜ), vaja omada piisavas ulatuses reguleervõimsusi. Tänases Eesti elektrisüsteemis ei ole piisavalt selliseid elektrijaamu, mis suudaksid süsteemi tasakaalus hoida.

Teiseks oluliseks elektrisüsteemi töökindluse näitajaks on suutlikus toime tulle avariiolukordades. Elektrisüsteemis on põhinäitajaks N – 1 kriteerium s.o. elektrisüsteem peab jätkuvalt töötama ka kõige suurema võrguelemendi väljalülitumise korral. Hetkel Eesti elektrisüsteemis selliseid elektrijaamu ei ole ja avariireserve ostetakse Lätist.

Kolmandaks oluliseks teemaks on kujunemas tiputarbimise katmine vajalike tootmisvõimsustega. Alates 2016.a. suletakse vanad põlevkiviplokid ja tarbimise tipu ajal tekkib Eestis tootmisvõimsuste puudujääk.

Vabariigi valitsus on 2009.a. vastuvõetud Elektrimajanduse pikaajalises arengukavas aastani 2018 eeltoodud kitsaskohad arvesse võtnud ja näeb ette täiendavate tootmisvõimsuste rajamise vajaduse:

Reguleerivad elektrijaamad  900 MW

Avariielektrijaamad  600 MW

Tipuelektrijaamad  300 MW

Neid arengukava ülesandeid  on võimalik reaalselt täita gaasturbiin elektrijaamadega või hüdroakumulatsioon elektrijaamadega. Arvestades gaasitarne riske ja gaasi kõrget hinda on majanduslikult kõige mõistlikum otsida võimalusi hüdroakumulatsioon elektrijaama rajamiseks Eestisse.

Selle eesmärgi nimel ongi asutatud OÜ Energiasalv, kes arendab Eestisse 500 MW võimsusega hüdroakumulatsioon elektrijaama.