Hüppa menüü juurde Hüppa otsingu juurde

Hüdroakumulatsioonijaam

Kuidas elektrit varuda on olnud energeetikutele väljakutseks väga kaua aega ning lahendustena on välja toodud erinevaid viise. Üheks efektiivseimaks neist on vee kasutamine meetodil, kus ajal, mil elektrit on palju, pumbatakse vesi kuhugi üles ja kui elektrit puudu, lastakse sel üle turbiini alla voolata tekitades nii elektrit.

Levinuimaks viisiks hüdroenergeetikas on voolavale veele takistuse tekitamine ning kogunenud vee paisu tagant lahti laskmine siis, kui elektrit vaja läheb. See nõuab aga väga suurte alade üleujutamist, mis on äärmiselt keskkonnavaenulik. Parem on kasutada järve või suurt auku mäe otsas, kuhu pumbatakse vett ja kus pumbad saavad hiljem töötada turbiinina. Eestis pole mägesid, mistõttu ei saa antud rakendust meil kasutada.

Seetõttu planeerime Eestisse ehitada hüdroakumulatsioonijaama, kus kõrguste vahena kasutatakse maa-alust kaevandust; meri on ülemiseks basseiniks ja alumine bassein rajatakse 500 m sügavusele.  Sellise lahenduse korral jääb maa peale vaid alajaam ja veehaare ning kogu ülejäänud tehnika – turbiinihall, veevoolukanalid, shahtid ning ka veehoidla ise – läheb maa alla.

Hüdroakumulatsioonijaama projekti lühiülevaade:

  • Hüdroakumulatsioonijaam – efektiivseim lahendus balansseerimiseks ja energeetilise julgeoleku tagamiseks
  • Planeeritud võimsus 500 MW
  • Hinnanguline investeering 304 miljonit EUR: 608 tuhat EUR/MW
  • Planeeritud tööaeg maksimaalsel võimsusel 12 tundi
  • Töö põhimõte

    Hüdroakumulatsioonijaama maaaluses veereservuaaris liigutatakse merevett üles ja alla – kui elektrit on palju, siis pumbatakse vesi ülemisse reservuaari ning kui elektrit on vähe, siis lastakse ülemisest reservuaarist alla. Sellisel lahendusel on palju plusse - jaam ei ole inimeste silme all ega vaja veereservuaari, kuhu saaks keegi ära uppuda või mis loodust segaks – kogu mehhanism on maa all. Seetõttu on ka reservuaarid täiesti saastekindlad, sest juhuslik saaste ega ka terrorism maa alla lihtsalt ei ulatu. Kolmandaks ei kasuta selline elektrijaam mitte väärtuslikku magevett, vaid pumpab üles-alla merevett. Energeetika seisukohast on hüdroakumulatsioonijaam unikaalne, sest saab töötada ühteaegu reguleer-, tipu- ja avariielektrijaamana.

    Hüdroakumulatsiooni-elektrijaam tagab elektrisüsteemi töökindluse järgnevate funktsioonide abil:

  • Avariireserv. Vältimatu vajadus elektrisüsteemi seisukohalt.
  • Üles- ja allareguleerimine: bilansienergia tootmine ja tarbimine. Tuuleparkide balanseerimine. Elektrisüsteemi tarbimise tippude katmine ja oru täitmine.
  • Hüdroakumulatsioonijaama mõjud majandusele:

  • Elektrihinna alandamine. Tipud väiksemaks ja odavamaks. Bilansienergia odavamaks.
  • Väliskaubanduse bilansi parandamine. Avariireservi ja bilansienergia ost Lätist kaob. Graniidi impordi asemel eksport.
  • Ressursimaks riigile ja muud maksud.
  • Võimaldab täita Eesti taastuvenergia kohustusi EL ees.
  • Elektrituulikute tasakaalustatav funktsioon