Blogi
Jõelähtme vallaleht: Pumphüdrojaamaga tutvumas
Arvo Olek, volikogu liige
Jõelähtme vallaleht, oktoober 2010.
Käisin OÜ Energiasalve poolt korraldatud reisil Norras tutvumas pump-hüdrojaamadega. Reisist võtsid osa elektrimajanduse- ning keskkonnaspetsialistid ja kohaliku omavalitsuste esindajad. Eesmärgiks oli teada saada, millised on meie valda plaanitavale elektrijaamale analoogilistel tööpõhimõtetel töötavate pumphüdroelektrijaamade tehnilised ning majanduslikud võimalused ja tingimused.
Teatavasti on Norra üks Euroopa juhtivaid hüdroenergiatootjaid. Seda tegevust soodustavad igati riigi looduslikud eelised: mäed, jõed ja mägijärved. Norralased on kasutanud seda ressurssi kõige paremal kombel oma riigi hüvanguks.
Hiljuti valmis Eesti energiamajanduse arengukava, kus on kirjas võimalikud stsenaariumid meie riigi energiajulgeoleku kindlustamiseks tulevikus. Üheks võimaluseks on ka pump-hüdrojaam, mis pakuks võimsuse reguleerimise ja avariireserviteenust süsteemielemendi väljakukkumise korral. Alles hiljuti kajastati meedias olukorda, kus meil tipptarbimise ajal ei jagunud elektrienergiat ning seda tuli süsteemihalduril energiabörsilt sisse osta 2000 eurot MWh eest. Niisuguse olukorra tekkimise tõenäosus kasvab pidevalt, kui ei installeerita uusi energiatootmisvõimalusi.
Reisil anti asjatundjate poolt põhjalik ülevaade lähiaastate energiaturul toimuvast. Praegu on Eestis kasutuses 1888,2MW tootmisvõimsusi, mis katab tarbimisvajaduse. Aastaks 2016 planeeritakse sulgeda amortiseerunud Narva EJ VI 948 MW võimsusega tootmisplokk. Sellest tekib optimistliku stsenaariumi korral 388 MW ja pessimistliku korral 941 MW ulatuses tootmisvõimsuse puudujääk, mis tuleb korvata elektribörsilt juurdeostetava võimsusega, kui ei suudeta meie riigis uusi võimsusi luua.
Nüüd tagasi meie valda planeeritava pump-hüdroelektrijaama rajamise hirmude ja keskkonna saastamise ohtude juurde. Reisi vältel külastatud kahe elektrijaamaga tutvudes suutsid nende esindajad nii minule kui profaanile kui ka asjatundjatele tõestada pumpelektrijaama majanduslikku mõttekust. Nende jaamade mägedesse uuristatud kümnete kilomeetrite pikkused veetunnelid ning kaskaadidele paigaldatud turbiinjaamad jätsid üüratult võimsa mulje. Ka nemad kasutavad veevaesel ajal öist energiat vee pumpamisel mägedes asuvatesse reservuaaridesse, et kallima energia perioodil toota sellest elektrit. Nii kasutatakse optimaalsel moel oma loodusressursse ning väljaarendatud infrastruktuuri. Norra asjatundjate väitel on tänapäeva tehnoloogia juures võimalik rajada keskkonda ohustamata maaaluseid hüdroelektrijaamu ja teenida sellega tulu nii ühiskonnale kui ka ettevõtjale.
Kokkuvõtteks – minu subjektiivne hinnang Muuga pump-hüdroelektrijaama rajamise osas on igati positiivne, kui selle ehitamisel kasutatakse keskkonda säästvat eesrindlikku tehnoloogiat.
Sissejuhatus 
/