Energeetika ei pea olema morn minevikunostalgia

Oleme siia koondanud küsimused-vastused, mis aitavad kaasaegset energeetikat avada. Muude küsimuste puhul saada meile e-kiri.

Mis on Energiasalv?

Energiasalv on 500MW nimivõimsuse ja 6000MWh suuruse salvestusmahuga suur aku, mis annab Eesti tarbijatele elektrit siis, kui tuul ei puhu ja päike ei paista. Energiasalv salvestab taastuvenergiat pumbates allmaareservuaaridest vett Paldiski lahte siis, kui taastuvenergiat toodetakse rohkem kui tarbitakse. Energiasalv annab elektrivõrku elektrit vett Paldiski lahest allmaareservuaaridesse lastes siis, kui tuule- ja päikeseenergiat on vähem kui tarbijad seda oma eluks vajavad. Soovid rohkem teada? Keri allapoole  

Energiasalv genereerib elektrienergiat aasta jooksul koguses, mis on võrdne umbes 60%-ga Eesti kodumajapidamiste poolt tarbitud elektrienergia aastase kogusega. 

Esimene suur erinevus on tehniline. Tavaliselt ehitatakse pumpjaamad mägedesse, kus on vajalik kõrguste vahe ning ka vett edasi-tagasi liigutamiseks. Eestis teadupärast mägesid pole ning tavameetodil efektiivset pumpjaama ei saa. Seepärast tuleb vajalik kõrguste erinevus luua ehitades alumised veereservuaarid 600 meetri sügavusele maapõue. Paldiski geoloogia on oma kõva ja vastupidava aluskorra näol sellise salvestusjaama rajamiseks väga sobiv. 

Teiseks suureks erinevuseks on ärimudel. Energiasalve tasuvuse aitab saavutada reservuaaride ehitamisel tekkivast ehitusmaterjalist kõrgekvaliteedilise ehituskillustiku valmistamine ning selle müük Eesti teedeehitusobjektidele imporditud graniitkillustiku asemel. Uuringud ja katsetused Eesti uue loodusvaraga näitavad, et kvaliteet vastab kõigile nõuetele.

Me elame suurte muutuste ajastul ning tuleviku ennustamine on järjest kiireneva arengutempo juures järjest keerulisem ülesanne. Seepärast on mistahes majandustegevuse juures hästi oluline näha ka neid võimalikke kasusid ühiskonnale, mis tulevikus võib vajalikuks osutuda.

Energiasalve puhul vajab siin äramärkimist kolm asja:

Esiteks, Energiasalv on Saksa projekteerijate poolt disainitud selliselt, et selle salvestusmahu suurendamine on võimalik paralleelselt salvesti enda tööga ning kõige olulisem, salvestusmahu suurendamine tuleb ääretult madalate kuludega.

Teiseks, Balti elektrisüsteemi lahtisidumine Venemaa elektrisüsteemist toob kaasa vajaduse kodumaiste süsteemiteenuste järele. Baltimaade põhivõrguettevõtted ei oska selle turu mahtu ja tingimusi täna veel defineerida, kuid sisseehitatud süsteemiteenuste võimekus loob väga head eeldused ühest küljest Eesti murede lahendamiseks, teisalt kindlasti tulu teenimiseks

Ja kolmandaks ka mitte üldse väheoluline fakt. Energiatehnoloogiad arenevad kiirenevas tempos. Kuigi pumpjaamad on täna konkurentsitult soodsaim viis salvestamiseks ei pruugi see igavesti nii jääda. Ses mõttes on hästi oluline Energiasalve omadus integreerida oma infrastruktuuri teisi salvestustehnoloogiaid vähemate kuludega kui see oleks võimalik eraldiseisvana.

Me igapäevased elektriseadmed töötavad kindlal sagedusel, sageduse hoidmiseks on vaja tagada igal ajahetkel tootmise ja tarbimise tasakaal. Lihtsustatult on tasakaalustamiseks 2 võimalust: elektritootmise suurendamine/vähendamine ja tarbimise suurendamine/vähendamine. Salvestid saavad teha mõlemat: muuta elektrienergia tootmist ja tarbimist ilma tarbijate käitumisharjumusi muutmata.

Energiasalve ehitamisega võetakse kasutusele uus Eesti loodusvara – kristalliinne ehituskivi. Selle kogus on ümmardatult 15 miljonit tonni, millest saaks ehitada umbes 160km pikkuse täiesti uue muldkehaga tee.

Energiasalv on pumphüdrosalvesti. Maailmas kasutatakse elektrienergia salvestamiseks 97% ulatuses pumphüdrosalvesteid, need on toiminud juba väga pikka aega, on vähese keskkonnamõjuga, kindel ja soodne elektrienergia salvestustehnoloogia.

Energiasalvel on tavaliste pumphüdrosalvestitega võrreldes siiski mõned erinevused, mis muudavad Energiasalve maailmas unikaalseks, soodsamaks ja keskkonnasõbralikumaks.

Me julgeme arvata, et Energiasalv muudab maailma, tehes Eesti rikkamamaks ja samas loodussõbralikumaks. 

Esiteks, Energiasalv kasutab sama teenuse osutamiseks mistahes muust täna kasutuses olevast tehnoloogiast vähem loodusvarasid. Tasub märkimist, et ehitamiseks kasutatakse suures koguses sama materjali, mida ehitamise käigus eemaldatakse. Jutt on muidugi killustikust, mida kasutatakse nii betooni, teede kui veehaarde rajamisel.

Teiseks, Energiasalve ehitamisel pole vaja võrreldavas koguses haruldasi ja kalleid maavarasid nagu koobalt, liitium või mõned teised, mis kahtlemata on probleem akude suuremahulise kasutuse puhul. Kuna selliseid materjale on vaja vähe, siis on Energiasalve äri selliste maavarade hinnakõikumiste suhtes ka üsna kuulikindel.

Kolmandaks, salvestite puhul on salvestuse kasutegur üsna oluline näitaja, sest mida madalam on kasutegur, seda enam tuleb genereerida taastuvenergiat, mis arusaadavalt on ise loodusressursse kasutav. Seepärast pole näiteks rohelise vesiniku tootmise alternatiiv elektrivõrgus kuigi loodussõbralik põhjusel, et selle kasutegur on vähemalt 2x madalam kui näiteks Energiasalvel ja teistel pumpjaamadel ning samuti akutehnoloogial.

Neljandaks, ja mis on eriti oluline just Eesti puhul, kõrgekvaliteedilise uue kodumaise loodusvara kasutuselevõtt võimaldab vähendada madalalakvaliteedilise lubjakivikillustiku kasutamist teedeehituses, kuna teede eluiga suureneb märgatavalt ning loodusvarade kasutusefektiivsus suureneb märkimisväärselt. Loomulikult pole sellisel juhul vaja avada ka varasemas mahus uusi lubjakivikarjääre.

Esiteks, Paldiski lahes on sobiv veesügavus. Teiseks, Pakri poolsaare kristalliinse aluskorra kvaliteet on väga hea. Ja kolmandaks, Lääne-Harju valla inimesed toetavad Eesti rohelisemaks muutumist.

 

Energiasalve ehitus algab 2022a, ehiamine kestab 7 aastat. Energiasalv alustab tööd 2029a.

Energiasalv on kolme Eesti ettevõtte ühisarendus. Sunly on taastuvenergiaettevõte, kelle teadmine elektrisüsteemidest ja nende suundumustest loob kindluse, et Energiasalv on elektriturul oodatud. Alexela on Eesti tööstuskontsern, kelle oskused ehitada ja panna tööle tavapärasest erinevaid rajatisi aitab suurendada Energiasalve poolt genereeritavat lisandväärtust. Vool on Energiasalve projektijuhi Peep Siitami ettevõte, kelle kompetents on erinevate majandussektorite vahel sünergiate ehitamine ning keerulisemate insenerrajatiste rajamine.

Start typing and press Enter to search

Shopping Cart