On irooniline, et rohkem kui paarsada aastat kestnud pidu odava nafta ja kivisöe põletamisega lõpeb suuresti meie põlvkonna ja kliimakriisi süvenemisega. Justkui oleks tegu “preemiaga” miljonite aastate jooksul akumuleerunud loodusvarade ainukordse kasutusvõimaluse kiire kulutamise eest. Vaatamata nostalgiale pole vanaviisi jätkamine võimalik mitte ainult kliima ja keskkonna tõttu, probleemiks oleks ka kütuste hankimise järjest kiirenev kallinemine koos sellega kaasnevate suurenevate keskkonna riskidega.
Muinasjuttudel süsinikupüüdmisest ja metsade sidumisvõimest jätkuva fossiilipõletamise indulgentsina pole ei majanduslikku ega keskkonna-alast sisu, vaja on keskkonnakasutust vähendavate tehnoloogiate rakendamist kohe ja kiiresti.
Uute ja täiuslikumate energiatehnoloogiate rakendamiseni on tänastel taastuvenergia tehnoloogiatel kandev roll üleminekul kliimaneutraalsele majandusele. Peamiselt päikese- ja tuuleenergia juhitamatust iseloomust tulenevalt kaasneb nende massiivse rakendamisega vajadus salvestustehnoloogiate ja teiste paindlikkust tagavate tehniliste lahenduste kasutamise järele.
Eelkõige salvestuslahenduste kasutuselevõtuga kaasneb rida uus väljakutseid.
Esiteks, salvestite kasutamine suurendab vajadust genereerida energiat. Kuna mistahes energiatootmine on keskkonnakasutust suurendav, siis on salvestite energeetilisel kasuteguril märkimisväärne roll ka keskkonnamõjude ohjamisel.
Teiseks, mistahes uute tehnoloogiate rakendamine suurendab ka loodusvarade kasutust. Seepärast on vajalik, et uued tehnoloogiad kasutaksid võimalikult vähe haruldasi maavarasid ning soovitavalt peamiselt kohalikku päritolu loodusvarasid. Rääkimata sellest, et looduskasutuse määr tervikuna peaks olema võimalikult väike.
Kolmandaks, salvestamise hind. Täna on masskasutuses vaid üks salvestustehnoloogia – pump-hüdroakumulatsioonsalvestus (PHS), mille osakaal on >96% maailma salvestusmahust. Peamised suveräänsuse põhjused on juba nimetatud kolm argumenti: suhteliselt suur kasutegur, väike nõudlus haruldaste maavarade järele ning kõige madalam salvestuse hind.
Kahjuks on ka traditsioonilisel PHS-l oma märkimisväärsed puudused. Esiteks, traditsiooniliselt saab seda rajada vaid mäestikes, millest tuleneb märkimisväärne kasutuspiirang. Teiseks, mäestike suurte alade üleujutamisega kaasneb märkimisväärne negatiivne keskkonnamõju. Ja kolmandaks, traditsiooniliste pump-hüdroakumulatsioonijaamade ehitamisega kaasneb massiliselt suure keskkonnakoormusega betooni kasutamine.
Analüüsides salvestuslahenduste ja üldse energiatehnoloogiate eeliseid ja puudusi, on üsna lihtne järeldada, et parima tulemuse annab erinevate tehnoloogiate tugevuste summeerimine, samal ajal nõrkusi vähendades.
Lühidalt, vaja on hübriidseid energiatehnoloogiaid.
Energiasalve lahendus on Zero Terrain pumphüdrosalvesti, mis pakub lahenduse järgmistele globaalsetele väljakutsetele: väike keskkonna kasutus, kasutatavus sõltumata reljeefist, energeetiline kasutegur, väga väike haruldaste maavarade vajadus ja madal salvestushind.
Zero Terrain tehnoloogia esimene tööstuslik rakendus Energiasalv ehitatakse Eestisse, kust tehnoloogia oma alguse sai.
Uute energiatehnoloogiate kasutuselevõtt vajab ka uut tüüpi inimesi. Neid, kes jagavad ambitsiooni erinevate majandusvaldkondade sünergiast, kliimaneutraalsest majandusest ning loomulikku soovi õppida ja kasutada uusi lahendusi.
Energiasalve ehituse alustamisega seoses oleme Zero Terrain jaoks mehitamas innovatiivsete inimeste meeskonda, kuhu vajame nii mäe- kui ehitusinsenere, energeetika- ja mehaanikainsenere, finantsinimesi ja admisnistraatoreid.
Vaata meie avatud tööpakkumisi:
Rohkem infot meie LinkedIn kontolt @Energiasalv.
