Eilsel ÜRO kliimakonverentsi (COP28) päeval keskenduti Eesti paviljonis rahvusvahelisele ja sektoriteülesele koostööle, sh jätkusuutlike energialahenduste ja ringmajanduse efektiivsemaks muutmise osas.
2030. aastaks seatud kliimaeesmärkide osas on ettevõtjad ja riigi esindajad ühel nõul, et lisaks poliitilise tasandi otsustele on muutusteks vaja stiimuleid nii tehnoloogiliste hüpete kui avaliku arvamuse kujundamise jaoks.
“Eesti on olnud väga sõltuv fossiilkütustest. Nüüd oleme tegemas suuri muutusi, liikudes üle 100% taastuvenergiale 2030. aastaks ja sellega peab kaasnema ühiskondlik väärtusnihe. Inimesed ei ole harjunud, et nende tagahoovis on suured päikese- või tuulepargid,” leidis kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets.
Innovatsiooni kannustajatena nähakse ka regulatsioonide vaba tsooni loomist või ühekordseid vajaduspõhiseid erandeid, mis aitaks piloteerida uusi lahendusi olukordades, kus tehnoloogia areneb kiiremini kui seadusandlus kohaneb. “Välisinvestorid tahavad teada, kuidas ja mis suunas kohalikul tasandil regulatsioone arendatakse ning see teadmine mõjutab nende rahastamisotsuseid, seetõttu ongi tulevikku vaatav lähenemine ja riigipoolsed stiimulid olulisel kohal. Eestil on võimaluste aken olla selles vallas Euroopas esirinnas,” kinnitas ka Paldiskisse rajatava vesisalvesti Energiasalv tegevjuht Peep Siitam.
Ragn-Sells Eesti tegevjuhi Kai Realo sõnul on oluline ka rahvusvahelise koostöö mõõde. “Euroopa Liidust ei tule mitte ainult aina konkreetsemaid regulatsioone, vaid ka erinevaid lähenemisviise, kuidas muutust ellu viia, sest iga riik on erinev. Suure innovatsiooni toetaja saab seeläbi olla ainult piirideülene koostöö, muuhulgas ka keskkonda ja jätkusuutlikkust puudutavate andmete osas,” lisas Realo.
Ühe arutelu kokkuvõttes lisas vestlust modereerinud Miltton New Nordics tegevjuht Annika Arras, et Eestil on vaja liikuda suurema kogukonna kaasamise suunas: “Me peame jõudma “mitte minu tagahoovis” (i.k NIMBY ehk not in my backyard) lähenemisest “jah, minu tagahoovis” suhtumiseni (i.k YIMBY ehk yes in my backyard), vaid siis on suured muutused võimalikud. Muutus on kinni ka suhtluses, mitte pelgalt regulatsioonis.”
4. detsembril toimunud paneelide seas oli Energiasalve tegevjuhi Peep Siitami poolt juhitud arutelu kaasava poliitika ja tarkade investeeringute rollist jätkusuutlikule energiale üleminekul, kus osalejateks olid kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets, Carbo Culture poliitikajuht Hanna Ojanen ja Miltton Europe tegevjuht ja endine Rootsi roheliste partei kõneisik Maria Wettersand. Lisaks ka Miltton New Nordicsi tegevjuhi Annika Arrase poolt modereeritud Ragn Sellsi poolt korraldatud vestlus seadusandluse mõjust ringmajanduse arengu kiirendamisele, kus arutlesid Ragn-Sells Eesti tegevjuht Kai Realo, kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets, Energiasalve tegevjuht Peep Siitam ja Belgia ettevõtja ja taastava majanduse visionäär Gunter Pauli.
Energiasalvest
2009. aastal arendustööga alustanud Energiasalve Paldiski vesisalvesti aitab Eesti energiasüsteemil toime tulla taastuvenergia juhuslike kõikumistega, suurendab varustuskindlust ja energiajulgeolekut, tagades stabiilsema ja usaldusväärsema elektrivarustuse. Energiasalve Zero Terrain Paldiski vesisalvesti projekt on ELi ühishuviprojekt (PCI projekt). Strateegilise taristuprojektina on Energiasalve ettevalmistamist toetanud Euroopa Liidu Euroopa Ühendamise Rahastu. Energiasalve investorid on AS Alexela, Sunly AS, Vool OÜ, Combiwood OÜ, Warmeston OÜ ja Ronnivara OÜ.
