Energiasalvestus on eestis uudne ja Zero Terrain tehnoloogia ainulaadne terves maailmas.

Leia selgitusi siit või küsi lisa info@zeroterrain.com

Mis on Energiasalv?


Energiasalv on vesisalvesti. Selle näol on tegemist suure, 500MW võimsust omava akuga, mis asub maapõues, Paldiskis. Energiasalv salvestab taastuvenergiat ehk seda, mida saame tuulest ja päikesest. Kui taastuvenergiat toodetakse rohkem kui tarbitakse, salvestab Energiasalv taastuvenergiat pumbates allmaareservuaaridest vett Paldiski lahte. Kui tuule- ja päikeseenergiat on vähem kui tarbijad seda oma eluks vajavad, annab Energiasalv elektrivõrku elektrit vett Paldiski lahest allmaareservuaaridesse lastes. 


Energiat tuleb salvestada ennekõike selleks, et tagada taastuvenergia kõige optimaalsem kasutus ja tarbijale kõige soodsam hind. Energia salvestamine on nagu moosi tegemine – selleks, et mitte lasta maasikatel, mida ei jõutud ära tarbida, suve lõpus raisku minna salvestatakse need moosi kujul ja kasutatakse talvel, kui maasikad meie kandis ei kasva. Sama lugu on taastuvenergiaga – kui seda toodetakse päikese ja tuule tipphetkedel rohkem kui meie inimesed seda tarbivad, siis ei ole mõistlik seda ülejääki raisku lasta, vaid tuleb see salvestada ja kasutada hiljem. Ilma salvestusvõimaluseta läheb ülejääv päikese- ja tuuleenergia kaduma. Taastuvenergia salvestamine ja selle kasutamine selle madalhetkedel tagab tarbijale ka selle kõige madalama hinna. 

Vesisalvesti on hetkel soodsaim juhitava elektritootmise ja salvestamise tehnoloogiline lahendus maailmas, mille kasutuselevõtmine vähendab märkimisväärselt tipuenergia elektrihinda ning sellega leibkondade ja ettevõtete kulutusi elektrienergiale. Taastuvenergia taskukohase hinna tagab just salvestusvõimekus, ilma selleta on elektri eest makstav hind kõrgem. Energiasalv kaitseb ennekõike madalama sissetulekuga inimesi ootamatute hinnatõusude eest, tagades püsivalt stabiilse elektrihinna.
 
2021a. IV kvartali tegelike elektri turuhindade põhjal saame väita, et Eesti tarbijate keskmine elektrihind oleks vaadeldaval perioodil olnud ca 22 miljoni euro võrra väiksem juhul, kui Paldiski vesisalvesti oleks töötanud Eesti tarbijatega sõlmitud pikaajalise ostu-müügilepingu alusel.

12-tunnise nominaalse töötsükli jooksul annab Energiasalv võrku 6 miljonit kWh varasemalt salvestatud elektrienergiat, mis on mõnevõrra rohkem kui kõigi Eesti leibkondade keskmine ööpäevane elektritarbimine. Energiasalv genereerib elektrienergiat aasta jooksul koguses, mis on võrdne umbes 60%-ga Eesti kodumajapidamiste poolt tarbitud elektrienergia aastase kogusega.

Me igapäevased elektriseadmed töötavad kindlal sagedusel, sageduse hoidmiseks on vaja tagada igal ajahetkel tootmise ja tarbimise tasakaal. Tasakaalustamiseks on põhimõtteliselt kaks võimalust: elektritootmise suurendamine/vähendamine ja tarbimise suurendamine/vähendamine. Salvestid saavad teha mõlemat: muuta elektrienergia tootmist ja tarbimist ilma tarbijate käitumisharjumusi muutmata.

Oleme Energiasalve Paldiskisse arendanud viimased 12 aastat. Energiasalv on  pikaajalise arendusajalooga kõige kaugemale arendatud energeetika suurprojekt Eestis. Energiasalv valmiks 2029. Aastaks. 12 arendamisaasta jooksul oleme teinud 6 keskkonnamõjude hindamist, kümneid uuringud, mitmeid avalikustamise protsesse. Praeguses etapis oleme valmis ehitusega alustama. Meie ajakava leitav siin.

Zero Terrain on geotehniline pump-hüdroakumulatsiooni lahendus, mis võimaldab energiat salvestada ka seal, kus see varem võimalik polnud.

Pumphüdrosalvestite eelduseks on olnud aga mägede olemasolu, mis piirab oluliselt sobivaid asukohti. Zero Terrain tehnoloogiat saab kasutada ka piirkondades, kus tavapäraselt puuduvad hüdroenergia projektidele vajalikud tingimused, nt mäed või suured jõed. Zero Terrain salvestustehnoloogia uudsus seisneb alumiste reservuaaride paigutamises sobiva geoloogiaga maakooresse, ja pinnaveekogude kasutamises ülemiste reservuaaridena.

Soovime astuda riigiga dialoogi, et arutada koostööd Energiasalve realiseerumiseks ja seeläbi Eesti tarbijatele soodsaima elektrihinna ja Eesti varustuskindluse tagamiseks.

Energiasalv on alates 2013. aastast üks kaheksast Euroopa Liidu ühishuviprojektide hulka kuuluvast salvestiprojektist. Ühishuviprojektid  (PCI – Projects of Common Interest) on Euroopa avalikku huvisse kuuluvad projektid, millel on ülepiiriline mõju ning mis aitavad kaasa Euroopa ühtse energiasüsteemi arengule, parandavad konkurentsi energiaturgudel ja tõstavad Euroopa energiajulgeolekut.

Euroopa Komisjoni volitusel sõlmisid Innovation and Networks Executive Agency (INEA) ja Energiasalv Pakri toetuslepingu. Toetuslepingu alusel kaasrahastab Euroopa Komisjon kuni 50% ulatuses Energiasalve ehitamisega alustamiseks vajalike uuringute läbiviimist. Ehitamisega alustamiseks vajalikud uuringud kätkevad mahukate ehitusgeoloogiliste uuringute läbiviimist, ehitusprojekti koostamist, projekti realiseerimise keskkonnamõjude hindamist koos paljude asjassepuutuvate keskkonnauuringutega.

Energiasalve eestvedajad on kaalunud Eestis mitmeid asukohti ning omaduste poolest jäi ennekõike sõelale just Paldiski. Peamiselt seetõttu, et Paldiski lahes on Energiasalve väljaehitamise jaoks sobiv veesügavus. Lisaks Pakri poolsaare kristalliinse aluskorra kvaliteet on väga hea, mis on projekti seisukohalt kasutegur.

Oleme liikumas rohelisema maailma poole ja keskkonnasäästlikkus on ka Energiasalve projekti loomulik alustala. Energiasalve tehnoloogia kasutab ära klassikalised hüdroenergeetika tugevused, kuid, mis olulisem –  selle arengu käigus on õnnestunud elimineerida ka mitmeid miinuseid, mis on sellega seni kaasas käinud. 

Energiasalve puhul puudub praktiliselt metaaniheide, mis on klassikaliste hüdrojaamade puhul märkimisväärne. Lisaks ei avalda Energiasalv mõju kalastikule ja maakasutusele ning iga genereeritud MWh kohta kasutatakse vähem materjali, mis aitab vältida  selle raiskamist. Suur osa ehitusmaterjalist saadakse ehitustegevuse käigus kohapeal ning ehitatav keskkond on ise suuresti ehitusmaterjal, mistõttu pole vaja massiivseid tamme reservuaaride jaoks.

Energiasalv hoiab lisaks ära ca 16 milj. t CO2 emissiooni 2029-2050, mis aitab kaasa Eesti  majanduse kliimaneutraalsuse saavutamisel.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) tunnistas 2022. aasta aprillis Energiasalve projekti keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavaks. TTJA hinnangul on välja pakutud seire- ja keskkonnameetmed tõhusad ning nende rakendamisel ei ole ette näha olulise keskkonnamõju esinemist.

Energiasalve lahendus toob maailmas kõige levinuma ja kõige soodsama salvestuslahenduse piirkondadesse, kus vesisalvestite rajamine mäestike ja suurte jõgede puudumise tõttu seni võimalik polnud. Eestis pole ei üht ega teist, kuid meil on Pakri poolsaarel suurepärase kvaliteediga  kristalliinne aluskord ja piisav veesügavus Paldiski lahes.

Lisaks on Energiasalv disainitud selliselt, et selle salvestusmahu suurendamine on võimalik paralleelselt salvesti enda tööga ning kõige olulisem: salvestusmahu suurendamine tuleb ääretult madalate kuludega. See on omadus, mis ühegi senituntud salvestuslahenduse juures võimalik pole.

Kuigi vesisalvestid on täna konkurentsitult soodsaim viis salvestamiseks ei pruugi see igavesti nii jääda, sest energiatehnoloogiad arenevad üha kiirenevas tempos. Seetõttu on hästi oluline Energiasalve omadus integreerida oma taristusse teisi salvestustehnoloogiaid vähemate kuludega kui see oleks võimalik eraldiseisvana.

Reeglina ehitatakse pumphüdrosalvestid mägedesse, kus on vajalik kõrguste vahe ning ka vett edasi-tagasi liigutamiseks. Eestis teadupärast mägesid pole ning tavameetodil efektiivset pumpjaama rajada ei saa. Seepärast tuleb vajalik kõrguste erinevus luua ehitades alumised veereservuaarid 600 meetri sügavusele maapõue. Paldiski geoloogia on oma kõva ja vastupidava aluskorra näol sellise salvestusjaama rajamiseks väga sobiv. 

Energiasalve reservuaaride ehitamisel tekib materjal, mille tulemusena saab võtta kasutusele uue Eesti loodusvara ja ehitusmaterjali kõrgkvaliteedilise ehituskillustiku näol, täpsemalt on selleks kristalliinne ehituskivi. Selle kogus on ehitamise esimeses faasis ümmardatult 15 miljonit tonni, millest saaks ehitada umbes 160km pikkuse uue muldkehaga tee. Uuringud ja katsetused Eesti uue loodusvaraga näitavad, et kvaliteet vastab kõigile nõuetele ja pikendab ka Eesti teede kasutusiga. Soovime suunata antud materjali teede ehituse sektorisse ja vähendada seeläbi sõltuvuse imporditavatest ehitusmaterjalidest.

Energiasalve projekt toob Eestisse ca 650 milj € investeeringuid ja toetab samal ajal Eesti majanduse rohepööret üle 1,200 miljoni euroga. Paldiski vesisalvesti poolt ärahoitud CO2  saab käsitleda Eesti kohustuse vähenemisena ning vabastab seega riigieelarvelisi vahendeid teiste vajalike kulutuste tegemiseks. 

Näeme, et Energiasalve projekt annab oma panuse Eesti atraktiivsusesse investeeringute sihtriigina, toetab tehnoloogiaeksporti (pidades silmas uudset ja Eestis arendatud Zero Terrain salvestustehnoloogiat) ja aitab tagada ettevõtetele pikaajalist kindlust energiahindades. Energiasalve projekti realiseerumisel tekib kuni 1000 otsest ja kaudset töökohta. 

Energiasalv  loob eeldused tööstuskontseptsiooni Paldiski – the Baltic Sea Industrial Hub realiseerimiseks (www.investinpaldiski.ee).

Energiasalv on kolme Eesti ettevõtte ühisarendus: Sunly, Alexela ja Vool. Energiasalve eestvedajad usuvad, et Energiasalv on Eesti jaoks vajalik projekt, mis seab prioriteediks Eesti varustuskindluse ja tarbijale stabiilse hinna tagamise. 

Sunly on taastuvenergiaettevõte, kelle teadmine elektrisüsteemidest ja nende suundumustest loob kindluse, et Energiasalv on elektriturul oodatud. Alexela on Eesti tööstuskontsern, kelle oskused ehitada ja panna tööle tavapärasest erinevaid rajatisi aitab suurendada Energiasalve poolt genereeritavat lisandväärtust. Ettevõtte Vool kompetents on keerulisemate insenerrajatiste rajamine ja erinevate majandussektorite vahel sünergiate ehitamine.

Start typing and press Enter to search

Shopping Cart