KKK

KUIDAS VESISALVESTIT EHITATAKSE?

Maa alla, umbes 750 m sügavusele kristalse aluskorra kivimite sisse rajatakse veehoidlad, veehaarde sissevoolukanal, turbiinisaal, sissepääsušaht, ventilatsiooni- ja kaablišahtid ning juurdepääsutunnelid.

 

Kui palju on Eestisse salvesteid vaja?

Praegune elektritarbimise rekord on 1587 MW. See juhtus ühel pärastlõunal 2010. aastal. Sarnastel äärmuslikel juhtudel, kui süsteemis on üheaegselt elektritootmise puudus, suudab Eesti vesisalvesti (500 MW) katta kolmandiku Eesti tipptarbimisest kuni 12 tunniks.

Mis kasu on energia salvestamisest?

Energiasalve projekt avaldab olulist mõju Eesti majandusele ja aitab lahendada kliimamuutustega seotud väljakutseid, eelkõige:

– CO2 heitkoguste vähendamine energiasektoris;

– elektritootmise muutuvkulu alandamine;

– taastuvate energiaallikate ulatusliku integreerimise võimaldamine;

– SKP kasvule kaasaaitamine;

– maksutulude suurendamine;

– võrgutariifide vähendamine teistele tarbijatele;

– Harjumaa maavarade varustuskindluse tõstmine.

Miks rajatakse vesisalvesti Paldiskisse?

Sobivad looduslikud ja geoloogilised tingimused (piisav merepõhja sügavus, aluspõhja kivim amfiboliitgneiss), energiataristu lähedus, sünergia olemasolevate ja kavandatavate tööstusharudega ning rohelisele orienteeritud omavalitsus teeb Paldiskist vesisalvesti jaoks parima asukoha.

Kas Energiasalve projekt ohustab keskkonda?

Keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus jõuti järeldusele, et tulenevalt Eesti vesisalvesti iseärasustest ja asukohast Pakri loodusala ja Pakri linnuala suhtes (väljaspool Natura-alasid) ei too kavandatav tegevus kaasa elupaikade kadumist ega killustumist ning see ei avalda olulist mõju veevarudele, mis võiks ohustada kaitsealuste liikide ja elupaikade säilimist ja heaolu antud aladel.

MILLISEID LUBE JA MENETLUSI ON PROJEKTI JAOKS VAJA?

Paldiski vesisalvesti rajamiseks on vaja nelja dokumenti/luba, mille menetlejateks ja otsustajateks on erinevad institutsioonid:

– rannikuga sisemaal ja merealal funktsionaalselt ühenduses olevate ehitiste rajamise lubamiseks detailplaneering; otsustaja on Lääne-Harju Vallavolikogu;

– ehitise kasutamiseks peab olema ehitusseadustiku alusel väljastatud ehitise kasutusluba;

– hoonestuslitsents merepõhja ehitamiseks, millele järgneb ehitusloa taotlemine. Otsustajaks on Tehnilise Järelevalve Amet;

– vee erikasutusluba tahkete ainete merepõhja uputamiseks ja merest vee võtmiseks ning vee merre tagasijuhtimiseks. Otsustajaks on Keskkonnaministeerium/Keskkonnaagentuur.

MIKS ON PALDISKI vesisalvesti OLULINE?

Salvestiprojekt võimaldab säästa tootmisvõimsust, mis tähendab, et meil ei ole vaja ehitada nii palju uusi elektrijaamu. Selline salvestusmaht on muutuvate taastuvate energiaallikate, näiteks tuule- ja päikeseenergia, kasutuselevõtu hõlbustamiseks ülioluline. Projekt kuulub ka ühishuviprojektide (PCI) nimekirja, mis sisaldab Euroopa Liidu poliitikate elluviimisel strateegilise tähtsusega projekte.

KUI PALJU ELEKTRIT ELEKTRIJAAM TOODAB JA ISE TARBIB?

Eesti vesisalvesti suudab oma 500 MW võimsusega toota 12 tunniga kuni 6000 MWh elektrienergiat. Elektrijaama võimsustegur on 80%, mis tähendab, et täidetud reservuaari täiesti kuivaks pumpamiseks kulub 7500 MWh.

Veel küsimusi?

Võta meiega julgelt ühendust alloleva vormi kaudu või e-posti aadressil info@zeroterrain.com

Pealkiri

Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit.

 

Integer efficitur condimentum ipsum, id porta lacus vestibulum et. Aenean quam nisi, consectetur ut feugiat non, dignissim fringilla velit. Etiam vitae dictum dolor. Nullam interdum, neque vehicula accumsan fringilla, orci libero fringilla sem, vel eleifend sapien tortor vel nisi. Ut ornare nibh at gravida vestibulum. Interdum et malesuada fames ac ante ipsum primis in faucibus. Praesent porttitor risus sit amet nisi molestie molestie. Sed lobortis, risus eget elementum mattis, orci neque congue libero, at egestas est purus in massa. Donec at mi condimentum, mollis dolor ut, pellentesque urna. Suspendisse potenti.