KKK
Mis on vesisalvesti?
Pump-hüdro vesisalvesti on kõige arenenum ja soodsaim pikaajaline ja suuremahuline salvestustehnoloogia, mis aitab tasakaalustada energiasüsteemi.
Paldiski 500MW vesisalvesti on Eesti esimene suuremahuline salvesti ehk pumphüdroakumulatsiooni jaam. Kui taastuvenergiat toodetakse rohkem, kui seda tarbitakse, salvestab vesisalvesti taastuvenergiat vett maa-alustest veereservuaaridest Paldiski lahte pumbates. Kui tuule- ja päikeseenergiat on tarbijate vajadusest vähem, varustab vesisalvesti elektrivõrku Paldiski lahest vett maa-alustesse reservuaaridesse laskmisega.
Loe rohkem Zero Terrain tehnoloogiast SIIT.
Miks meil on vaja vesisalvestit?
Energiasalve Paldiski maa-alune vesisalvesti on strateegiline salvestuslahendus, mis võimaldab Eestil üle minna taastuvenergiale, hoides samal ajal meie elektrisüsteemi töökindla ja stabiilsena ning viib energiahinna madalamaks.
Nii nagu elektriautod vajavad akut, vajab ka taastuvenergia salvestusvõimalust. Ilma salvestuseta ei saa me kasutada tuule või päikeseenergiat siis, kui ilm ei soosi tootmist või nõudlus on suur. Energiasalv suudab pakkuda energiat kuni nädalaks – oluliselt rohkem kui ükski aku.
Paldiski maa-alune vesisalvesti ei ole lihtsalt salvestuslahendus. Lisaks vesisalvestile võimaldab Energiasalv luua mitmeotstarbelise maa-alune infrastruktuuri, mille saab tulevikus siduda kaitse, logistika, andmekeskuste ja kriitiliste teenustega.
Kuidas ja kuhu vesisalvestit rajatakse?
Eesti esimene suuremahuline vesisalvesti rajatakse umbes 750 m sügavusele veepinna alla Pakri poolsaarel Paldiskis. Asukoha valik põhineb soodsatel looduslikel ja geoloogilistel tingimustel, sealhulgas mere piisaval sügavusel, kristallilisel aluskivimil ning läheduses asuval energiainfrastruktuuril. Kristalsete aluskorra kivimite sisse rajatakse veehoidlad, veehaarde sissevoolukanal, turbiinisaal, sissepääsušaht, ventilatsiooni- ja kaablišahtid ning juurdepääsutunnelid.
Miks on vaja energiat salvestada?
Sest tuul ei puhu ja päike ei paista kogu aeg. Kui elektrit toodetakse rohkem, kui hetkel vaja, salvestame selle ja kasutame hiljem. Nii on elektrivarustus kindlam ja hind soodsam.
Eriti oluline on pikaajaline salvestus, mis võimaldab salvestada energiat kümnetest tundidest nädalateni Ilma selleta läheks taastuvenergia raisku ning energiasüsteem oleks ebaefektiivne.
Kuidas aitab vesisalvesti hoida elektrihinna madalana?
Kui taastuvenergiat toodetakse rohkem, kui seda tarbitakse, salvestab Paldiski vesisalvesti taastuvenergiat vett maa-alustest veereservuaaridest Paldiski lahte pumbates. Kui tuule- ja päikeseenergiat on tarbijate vajadusest vähem, varustab salvesti elektrivõrku Paldiski lahest vett maa-alustesse reservuaaridesse laskmisega.
30-tunnise nominaaltöötsükli jooksul annab Energiasalv võrku 15 miljonit kWh varem salvestatud elektrienergiat, mis on rohkem kui kõikide Eesti majapidamiste keskmine ööpäevane elektritarbimine kokku. See vähendab Eestis tarbijate kulutusi energiale 131 miljonit aastas.
Miks on Paldiski vesisalvesti oluline?
Paldiski Energiasalv on Eesti ja Baltikumi suurim taastuvenergia salvestuslahendus, mis mängib keskset rolli meie üleminekul puhtale energiale. See aitab hoida elektrivõrgu stabiilsena ajal, mil taastuvenergia tootmine kõigub – näiteks tuulevaiksete või pilviste päevade korral.
Tuleviku energiasüsteem vajab usaldusväärset salvestusmahtu, mis katab mitte ainult minuteid või tunde, vaid ka terveid ööpäevi. Paldiski vesisalvesti suudab elektrit toota järjest kuni 30 tundi täisvõimsusel (500 MW). Selle salvestusmaht on 15 GWh, mis teeb sellest pika kestvusega ja suure mahutavusega lahenduse.
Võrdluseks: 100 MW tööstuslik aku, mille salvestusmaht on ligikaudu 0,13 GWh, suudab pakkuda elektrit vaid 1–2 tunniks. Selleks et saavutada sama tööaeg ja maht, mida suudab Paldiski, oleks vaja kümneid või sadu suuri akuparke, mis ei ole tehniliselt ega majanduslikult realistlik.
Paldiski maa-alune vesisalvesti ei ole vaid salvesti. See on strateegiline maa-alune infrastruktuur 100-aastase elueaga, mis tugevdab Eesti energiajulgeolekut, aitab hoida hinnad stabiilsena ning loob aluse majanduskasvule ja tööstusinvesteeringutele. Maa-alusesse saab luua varjepaiku, andmekeskusi, kriitiliste toodete tootmisjaamu jms.
Kuidas aitab Energiasalv hoida elektrihinna madalana?
Vesisalvestus on praegu maailma soodsaim juhitud elektritootmise ja -salvestamise lahendus, mille kasutuselevõtt vähendab oluliselt tipuenergia elektrihinda ning seeläbi ka kodumajapidamiste ja ettevõtete elektrikulu.
Energiasalve vesisalvesti varustab Eesti elektrivõrku päevadel, kus muul viisil energiat toota ei saa, 500 MW ja 15G Wh elektriga 30-tunnise töötsükli jooksul. See toodab elektrit just siis, kui muidu oleks kallis. Nii tagame stabiilse hinna.
Kuidas Energisalve vesisalvesti täpsemalt toimib saab vaadata SIIT.
Kui palju saab Energiasalve vesisalvestisse energiat salvestada?
Paldiski vesisalvesti võimaldab salvestada kuni 1,2 TWh taastuvenergiat aastas, tagades stabiilse ja juhitava elektrivarustuse. Energiasalve vesisalvesti pikaajalise salvestuse koguvõimsus ulatub 500 MW-ni.
KUI PALJU ELEKTRIT VESISALVESTI TOODAB JA ISE TARBIB?
Eesti vesisalvesti suudab oma 500 MW võimsusega toota 30 tunniga kuni 15000 MWh elektrienergiat. Kuna tegemist on salvestustehnoloogiaga, ei „loo“ jaam energiat nullist, vaid muundab selle – pumbates vett üles ajal, mil elektrit on rohkelt (näiteks tugeva tuule või keskpäevase päikese ajal), ja lastes vee alla tagasi läbi turbiinide, kui elektrit on vähe.
Süsteemi efektiivsus ehk võimsustegur on umbes 80%. See tähendab, et kui jaam salvestab näiteks 100 ühikut elektrit, suudab ta hiljem tagasi anda umbes 80 ühikut. Umbes 20% tarbib salvesti pumpamise ja generaatori-turbiinisüsteemi töö käigus.
Kas vee pumpamine kulutab energiat?
Jah – see on omane kõigile energiasalvestuslahendustele, sealhulgas vesisalvestile. Pumpamisel tekib energiakadu, mis on Paldiski jaama puhul ligikaudu 20%, kuid selle kaoga kaasneb suur kasu: paindlikkus, stabiilsus ja varustuskindlus.
Pumbates vett üles ajal, mil taastuvenergia tootmine on kõrge (nt päeval, kui päike paistab, või öösel, kui tuul puhub), saab salvesti hiljem toota elektrit just siis, kui seda on kõige rohkem vaja – näiteks õhtusel tipptunnil, mil nõudlus hüppeliselt kasvab.
Selline võimekus tasakaalustab võrku ja aitab vältida kallite ja saastavate varugeneraatorite kasutamist. Nii muutub taastuvenergia usaldusväärseks baasiks, mitte vaid juhuslikuks lisandiks.
MIKS ON PALDISKI vesisalvesti OLULINE?
Salvestiprojekt võimaldab säästa tootmisvõimsust, mis tähendab, et meil ei ole vaja ehitada nii palju uusi elektrijaamu. Selline salvestusmaht on muutuvate taastuvate energiaallikate, näiteks tuule- ja päikeseenergia, kasutuselevõtu hõlbustamiseks ülioluline.
Milliseid töökohti ja ärivõimalusi loob Energiasalve Paldiski vesisalvesti?
Paldiski vesisalvesti toob Eestisse üle miljardi euro suuruse investeeringu ning loob sadu otseseid ja kaudseid töökohti – peamiselt ehituses, inseneerias, logistikasektoris ja teeninduses.
Lisaks loob projekt tugeva aluse uute välisinvesteeringute ligimeelitamiseks – eelkõige neile ettevõtetele, kes vajavad puhast ja stabiilset baaselektrit. See hõlmab näiteks andmekeskusi, tööstust ja kriitilisi teenuseid, kus asukoha turvalikus ja roheline baasenergia on eelduseks.
Paldiski pole lihtsalt energiaobjekt – see loob aluse uue põlvkonna tööstusele, mis vajab puhast ja usaldusväärset energiat.
Kas Energiasalve projekt ohustab keskkonda?
Keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus jõuti järeldusele, et tulenevalt Eesti vesisalvesti iseärasustest ja asukohast Pakri loodusala ja Pakri linnuala suhtes (väljaspool Natura-alasid) ei too kavandatav tegevus kaasa elupaikade kadumist ega killustumist ning see ei avalda olulist mõju veevarudele, mis võiks ohustada kaitsealuste liikide ja elupaikade säilimist ja heaolu antud aladel.
Kuidas kasutatakse Paldiski vesisalvesti rajamisel välja toodavat kivimit?
Paldiski vesisalvesti rajamise käigus tuuakse maa alt välja suur kogus GNEISSI – tugev ja vastupidav looduslik kivim, mis sobib suurepäraselt teede ja taristuehituse materjaliks. Selle kasutamine võimaldab anda kivimile kohese ja väärtusliku rakenduse, ilma et seda peaks ladustama või käsitlema jäätmetena.
TalTechi analüüsi kohaselt on gneiss mehaaniliselt tugevam ja ilmastikukindlam kui lubjakivi, mida praegu Eesti teedeehituses laialdaselt kasutatakse. Tugevama kivimi kasutamine tähendab vastupidavamaid teekatteid, vähem auke ja väiksemat hooldusvajadust.
Tänu gneissi taaskasutusele on võimalik vältida kuni 400 hektari ulatuses uute lubjakivikarjääride avamist Eestis. See aitab vähendada tolmu, müra ja liikluskoormust ning säästa looduskeskkonda – eriti tihedalt asustatud piirkondade lähedal, kus uued karjäärid on kohalike elanike jaoks tundlik teema.
Lisaks aitab see lähenemine kaasa Eesti teede remondivõla vähendamisele, mis oli 2023. aasta seisuga hinnanguliselt üle 500 miljoni euro. Kui kasutame tugevamat kivimit, pikeneb teede eluiga, mis tähendab riigile ja autojuhtidele väiksemaid kulusid.
Gneissi kasutamine Paldiskis on näide ringmajandusest parimal kujul: välja toodud materjal ei lähe raisku, vaid muutub oluliseks ressursiks, mis aitab:
- vähendada uute kaevanduste vajadust ja nende mõju inimeste elule;
- parandada Eesti taristu vastupidavust ja kuluefektiivsust;
- vähendada CO₂ jalajälge, kuna asendab täielikult importkillustiku ja kivimit ei pea kaugelt transportima;
- ning toetada puhtamat ja säästvamat lähenemist avaliku ruumi rajamisel.
Veel küsimusi?
Võta meiega julgelt ühendust alloleva vormi kaudu või e-posti aadressil info@zeroterrain.com
