Tallinna Tehnikaülikool (TalTech) viis läbi uuringu, et hinnata gneisskillustiku majanduslikku ja keskkondlikku mõju Eesti teedeehituses. Gneissikillustikku hetkel Eestis ei kaevandata, kuid Energiasalve vesisalvesti ehituse käigus on alates 2029. aastast käigus plaanis tuua 650 meetri sügavuselt välja miljoneid tonne gneisskillustikku. Läbiviidud uuring tõi esile mitmeid olulisi eeliseid, mis aitavad pikendada teede eluiga ja vähendada kulusid. 

Uuring kinnitas, et Energiasalve poolt toodav materjal ületab oma vastupidavuse poolest seni Eesti teedeehituses kasutatavat lubjakivikillustikku. Uuring rõhutab järgmisi kasusid:  

1. Pikem eluiga. Gneisskillustiku kasutamine pikendab teede aluskonstruktsioonide eluiga 2,5 korda, vähendades otseseid kulusid eluea jooksul umbes 1,5 miljardi euro võrra tänastes hindades ehk 500 miljonit eurot raha väärtuse langust arvestades. See tähendab, et 21 aasta pärast langeksid teede renoveerimise kulud 40%. 
2. Väiksem materjalivajadus. Vesisalvesti ehituse käigus avab Energiasalv riigile tulevikuks piiramatu ligipääsu gneissi kasutamiseks, parandades sellega oluliselt riikike maavarade varustuskindlust. See võimaldaks tulevikus asendada nii importgraniiti kui ka kõrgemargilist lubjakivi. Gneisskillustiku kasutuselevõtt teede alustes vähendaks Eesti vajadust lubjakivi järele järgmise 50 aasta jooksul kuni 97 miljoni tonni võrra.  Energiasalv toob ehituse käigus välja 38 miljonit tonni gneissi, aidates vähendada vajadust karjääride järele, säästes sellega kuni 2500 hektarit maad ning iga-aastast keskkonnakahju 100 miljoni euro väärtuses. 
3. Keskkonnamõju vähendamine. Gneisskillustiku tootmisega kaasneb oluliselt vähem CO₂ heitmeid  võrreldes lubjakivi ja imporditud graniidiga. Keskmiselt väheneksid gneissi kasutuselevõtuga CO₂e heitmed aastas 170 000 tonni, mis moodustab 1% kogu Eesti heitmetest.  

TalTech teedeehituse ja geodeesia uurimisrühma projektijuht Karli Kontson tõi välja, et igal aastal imporditakse Põhjamaadest Eestisse märkimisväärne kogus tard- ja moondekivikillustikku, mida kasutatakse peamiselt taristuehituses. Impordivajaduse tingib täna kaevandatavate kohalike materjalide puudulikud omadused teedeehituse seisukohast. “Põhjamaadest tarnitavatel killustikel on kordades parem vastupidavus mehaanilisele kulumisele ja külmumis-sulamistsüklitele, kui kohalikku päritolu settekivimitest toodetud killustikel. Vastupidavus külmumis- ja sulamistsüklitele on eriti problemaatiline tingimustes, kus kasutatakse libeduse tõrjumiseks soola (teed, sillad ja viaduktid),” sõnas Kontson.

Paldiskisse rajatava vesisalvesti ehitustöödega jõutakse nn kristalse aluskorra kivimini ehk gneissini, mis on moondekivim. Tallinna Tehnikaülikoolis läbi viidud uuringu tulemused kinnitavad, et Paldiski gneisil on ca 5-6 korda parem vastupidavus mehaanilisele kulumisele võrreldes näiteks kohalikku päritolu lubjakivikillustikuga. Kontson tõi välja, et lisaks on materjalil suurepärane vastupidavus meie kliimas aina sagenevatele külmumis- ja sulamistsüklitele. “Ehk Paldiski gneissiga saab asendada täielikult imporditavat killustiku, rääkimata kohalikku päritolu lubjakivikillustikust,” ütles ta.  

Uuringuga leidis kinnitust ka Põhjamaade kogemus, et seda tüüpi materjalide kasutamisega on võimalik tõsta teede aluste eluiga. Praktikas tähendaks see olukorda, kus teede rekonstrueerimisel ei pea nii tihti asendama asfaldikihtide alla jäävaid ning ekspluatatsioonis purunenud killustikust aluse kihte. Kontsoni sõnul aitaks Paldiski gneissi kasutuselevõtmine tõsta Eesti teede kvaliteeti Põhjamaade tasemeni.  

Energiasalve loodusvarade juht Markus Vihma avaldas heameelt selle üle, et Paldiskisse rajatav 500-megavatine maa-alune vesisalvesti mitte ainult ei toeta üleminekut süsinikuneutraalsele elektritootmisele, vaid pakub ka olulisi kasusid laiemalt.  „Gneisskillustiku kasutuselevõtuga saame muuta Eesti teed vastupidavamaks ja kuluefektiivsemaks.  Gneissiga tagatav pikem teede eluiga välistab tulevikus lisainvesteeringute vajaduse aluskonstruktsioonidesse, kui hangete korraldamisel pidada tulevikus silmas ringmajanduse põhimõtteid ja arvestada teede kogukulu nende elutsükli jooksul,” selgitas Vihma. 

Energiasalve Paldiski vesisalvesti projekti raames ei ole plaanis luua uusi kaevandusi ega karjääre. Gneiss saadakse kätte Pakri poolsaare alla minnes 650 meetri sügavuselt vesisalvestile tunneleid rajades, mis tähendab, et maapealne keskkond jääb puutumata.  

Täismahus uuring on lingitud allpool.