CIVITTA poolt teostatud uuringust selgub, et Energiasalve 550 MW projekt ei ole mitte ainult väga konkurentsivõimeline energiatootmise viis, vaid teiste elektritootmis- ja -salvestustehnoloogiate tekitatud keskkonnamõjudega võrreldes märkimisväärselt keskkonnasõbralik.
Energiasalve projekt aitab Eestil saavutada taastuvenergia eesmärke ja üleminekut fossiilkütustelt rohelisele energiale. Antud väidet kinnitab hiljuti ISO standardi 14044:2006 kohaselt valminud CO2 heitkoguste olelusringi hindamis aruanne.
Meil on äärmiselt hea meel, et Energiasalve Paldiski projekt panustab loodusvarade kasutamise vähendamisele ja taastuvenergia osakaalu suurendamisele Eesti energiabilansis. Lisaks vähendab Energiasalv vesisalvesti survet maa- ja keskkonna kasutusele ehituse käigus tekkiva kristallilise ehituskivi kui teisese ehitusmaterjali kasutuselevõtmisega, sh vähendab primaarsete ehitusmaterjalide kaevandamise ja kasutamisega seotud CO2 emissioone.
Energiasalve vesisalvesti hoiab ära esimese 20 aasta jooksul üle 9,5 miljoni tCO2e õhku paiskamise ehk 0,45 tCO2e/MWh, seda peamiselt tänu välditud maagaasist elektri tootmisele. Märkimist väärib ka see, et Energiasalve hüdroakumulatsioonijaam kompenseeriks kaevandamise ja ehitusetegevusega ning tehnoloogiliste seadmetega ja ka jaama sulgemisega kaasnevad CO2 heitkogused peamiselt 1 tegevusaasta jooksul.
Allpool on graafikutel toodud elutsükli hinnangu olulisemad tulemused.
Graafik 1. Energiasalve vesisalvesti süsiniku jalajälg on 0,012 tonni CO2e/MWh – võrreldes alternatiivsete salvestitega on see märkimisväärselt madalam.