Käesoleval nädalal, 22.-23. jaanuaril Kliimaministeeriumis toimunud energiasalvestusele keskendunud häkatonil tõdesid osalejad, et taastuvenergiale üleminekul on vaja esmalt eemaldada salvestuse arengut piiravad takistused seadustes. Salvesteid tuleks käsitleda osana elektrisüsteemist ja võrguplaneerimisest, kuna see panustab süsteemi stabiilsusesse ja aitab hoida ära kõrgeid tipuhindu tarbijatele.

Kliimaministeeriumi kantsler Keit Kasemets sõnas, et energiahäkatoni käigus jõudsid osalejad ühiselt lähemale lahendustele, mis soodustaksid salvestuse arengut Eestis. 

“Eesti energeetika valdkond vajab regulatiivseid muudatusi, mis võimaldaksid taastuvenergia arendamist koos salvestusega. Energiasalvestus on oluline komponent nii varustuskindluse kui ka keskkonna jalajälje vähendamisel ja nüüd on häkatoni tulemusena meil palju häid ja ka teostavaid ideid, kuidas selles suunas edasi liikuda koostöös turuosalistega,” sõnas ta. 

Kantsler lisas, et elektrituru planeerimisel on oluline tagada meie tarbijatele taskukohane hind, mis pakuks konkurentsi ka meie põhjanaabritele. “Salvestuse arendamine on üks komponente sellest valemist, võimaldades kasutusele võtta suuremas mahus taastuvelektrit, vähendada elektrivõrkude koormatust ja hinnakõikumisi elektriturul,” ütles Keit Kasemets.

Kahe päeva jooksul võtsid energeetika valdkonna eksperdid vaatluse alla praeguse süsteemi väljakutsed, regulatiivsed lahendused, teiste riikide parimad praktikad ja finantsmeetmed. Häkatoni käigus tuli esile, et Euroopas on mitmed riigid salvestusturu avanemiseks olulisi samme astunud. Oma kogemusi tutvustasid Saksamaa, Hispaania, Ungari ja Rootsi esindajad.

Häkatonil osalenud Energiasalve finantsjuht Alar Lükk oli töörühmade tulemuste osas lootusrikas: “Investeeringute soodustamiseks salvestusse on tarvis eemaldada regulatiivsed turutõrked ning tagada tulukindlus. Koostöös kohalike ja rahvusvaheliste ekspertidega andsime soovitused regulatsioonides vajalikele muudatustele ning sobivatele meetmetele. Nüüd, kus lahendused on olemas, on vaja julgeid ning kiireid otsuseid – teised Euroopa riigid juba tegutsevad ning otsustamatus seab ohtu taastuvenergia eesmärgi täitmise.”

Häkatonilt saadud info on üks sisenditest, mida Kliimaministeerium kasutab edasiste plaanide väljatöötamisel. Seadusemuudatused salvestuse arendamiseks esitatakse kantsleri sõnul Vabariigi Valitsusele käesoleva aasta märtsis.   

Energiahäkatoni korraldasid Kliimaministeerium, Energiasalv, Eesti Energia, Maailma Energeetikanõukogu Eesti Rahvuskomitee ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Kohale olid kutsutud energeetikavaldkonna eksperdid Eestist ja välismaalt ning ühises diskussioonis lahati võimalusi nii väike- kui ka suuremahuliste salvestite rajamiseks. 

Üritus on järelvaadatav Kliimaministeeriumi veebilehel:  https://kliimaministeerium.ee/energiahakaton-2024