Energiasalv Pakri osanikud kinnitasid ettevõtte uueks juhatuse esimeheks ja tegevjuhiks pikaajalise energeetikavaldkonna kogemusega Andres Veske. Veske asub ametisse 2. märtsil 2026.
Seni ettevõtet juhtinud Peep Siitam keskendub edaspidi energeetiliste täislahenduste pakkumisele valitud sihtriikides, kus Zero Terrain kontseptsiooni rakendamisel on selged tõendatud konkurentsieelised.
Juhtimismuudatuste eesmärk on tugevdada Energiasalv Pakri võimekust Paldiski vesisalvesti arendamisel Eestis ning toetada Zero Terrain`i tehnoloogilise lahenduse rahvusvahelist skaleerimist.
Paldiski maa-alune 500 MW vesisalvesti (PHS) strateegilise taristuprojektina annab Eestile täiendava juhitava võimsuse, mis tugevdab varustuskindlust ka välisühenduste ajutiste piirangute või katkestuste korral ning aitab vähendada sõltuvust kolmandatest riikidest ja kriitilistest toormetest.
Andres Veskel on ulatuslik kogemus Eesti energeetika sektoris. Ta on juhtinud Utilitase soojusfirmasid, Viru Keemia Gruppi kuuluvaid energiafirmasid ja on tegev Rohetiigri nõukogus. Veske on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli ja omab magistrikraad energeetika valdkonnas.
Alexela juhatuse esimehe Marti Hääle sõnul on Energiasalv on teinud viimastel aastatel ära suure töö: arenduse ettevalmistus, tehnoloogilise lahenduse küpsus ja projekti strateegiline positsioon on jõudnud faasi, kus järgmine samm on selge elluviimise juhtimine. „Paldiski vesisalvesti on mahukas taristuprojekt, mis eeldab samaaegselt fookust finantseerimis- ja partnerlusläbirääkimistel ning tugevat projektijuhtimist, et liikuda otsustavalt järgmisse arendusfaasi. Andres Veske toob siia väga vajaliku kogemuse ja juhtimisrütmi ning tema liitumine juhatuse esimehe ja tegevjuhina on oluline uus käik projekti elluviimiseks“
Sunly juhatuse esimehe, Priit Lepaseppa sõnul aitab Andres Veske lai kogemuste pagas Energiasalv Pakril liikuda järgmisse etappi Paldiski suuremahulise kodumaise salvestusvõimsuse rajamisel. „Taastuvenergia osakaalu kasvades muutub salvestus tuleviku energiasüsteemi toimimises üha kesksemaks ning aitab tagada varustuskindlust ja hoida süsteemi tasakaalus,“ ütles Priit Lepasepp.
Andres Veske, Energiasalv Pakri juhatuse esimees: „Paldiski vesisalvesti on Eesti energiajulgeoleku ja varustuskindluse vaatest oluline taristuprojekt. Samas on projekt jõudnud faasi, kus paralleelselt tuleb hoida kindlat kätt Paldiski vesisalvesti arenduses Eestis ning samal ajal toetada Zero Terraini tehnoloogia rahvusvahelist skaleerimist. Peebu roll Zero Terraini tehnoloogia maailma viimise eestkõnelejana ja eestvedajana on loogiline jätk, samal ajal kui Paldiski Energiasalve arendus Eestis jätkub kindla plaani ja professionaalse juhtimisega. Minu roll on panustada juhtimisvõimekusega, arendada partnerlusi ja projekti elluviimisraamistikku, et projekt liiguks edasi järjepidevalt ning läbipaistvalt. Projekti strateegiline suund ei muutu – muutub rollijaotus ja juhtimisressurss, mis on järgmise etapi jaoks vajalik.”
„Paldiski tarvis väljatöötatud tehnilistel lahendustel on mujal maailmas kasutamiseks väga hea perspektiiv, sealhulgas Ukrainas ja Vietnamis, mille kasutamiseks tuleb senisest oluliselt enam keskenduda just projektide arendamisele valitud sihtriikides. Vietnamis on pump-hüdrosalvestuse arendamine riiklikul tasandil selgelt prioriteet: energiastrateegia sihib kuni 6 GW PHS-i 2030. aastaks ning ligikaudu 20 GW 2050. aasta vaates. Lisaks energiasalvestusele on aruteludes esile kerkinud ka veemajandusega seotud lisafunktsioonid, näiteks üleujutusriskide leevendamine ja magevee varundamine, mida on võimalik Zero Terrain lahendusse integreerida,“ selgitas Peep Siitam, Zero Terrain OÜ juhatuse esimees.
Energiasalvest
Paldiski vesisalvesti projekt Energiasalv on Euroopa Liidu ühishuviprojekt (PCI projekt). Strateegilise taristuprojektina on Energiasalve ettevalmistamist toetanud Euroopa Liidu Euroopa Ühendamise Rahastu. Energiasalve Paldiskisse rajatava Eesti esimese suuremahulise vesisalvesti ehitamiseks on väljatöötatud välja uudne Zero Terrain tehnoloogia, mis võimaldab suuremahulist vesisalvestit ehitada piirkondadesse, kus see varasemalt tasase maapinna tõttu võimalik polnud.
Lisainfo:
Hedwig Meidra
Energiasalve kommunikatsioonijuht
