Kui paljud omavalitsused tunnevad muret suurte energeetikaprojektide rajamise pärast oma piirkonda, siis Lääne-Harju vald on teinud teistsuguse valiku – Eesti esimese suursalvesti tulekut oodatakse siin pikisilmi. Projektil nähakse olulist rolli riikliku energiajulgeoleku tugevdamisel, soodsama elektrihinna kujundamisel, uute tööstusinvesteeringute toomisel ning keskkonnakaitses.
Lääne-Harju vald korraldab juba teist korda konverentsi “Teistmoodi Paldiski”, kus arutatakse olemasolevaid ja kavandatavaid suurprojekte. Üks kõnekas teema on pikaajalise salvestuse rajamine Pakri poolsaarele, mis saab osaks Paldiski Energiapoolsaare majanduskontseptsioonist.
Vesisalvesti näol on tegemist Eesti mastaabis märgilise majandusprojektiga, mis loob eeldused uute tööstuste rajamiseks: „Kümne aasta jooksul tooks projekt hinnanguliselt 1-2 miljardi euro ulatuses investeeringuid Paldiskisse. Selle realiseerumiseks ootame riigilt aktiivset panust investeerimiskeskkonna loomisel,“ kommenteerib Lääne-Harju vallavanem Jaanus Saat.
Eesti esimene suursalvesti – 500 MW ja 15 GWh energiat
Paldiski äärealadele rajatav maa-alune vesisalvesti on Eesti esimene omataoline. 500 MW võimsusega rajatis suudab 30 tunni jooksul pakkuda kuni 15 GWh salvestatud energiat. Tegemist on võtmeelemendiga, et muuta Eesti elektrisüsteem stabiilsemaks ja hinnad tarbijatele prognoositavamaks.
„Kohalik kogukond on projektiga hästi kursis ja suhtumine on valdavalt toetav. Sellise arenduse vajalikkus taastuvenergiale üleminevale Eesti elektriturule on mõistetav, aga meile, kohalikele, on kasu veelgi laiem,“ kinnitab vallavanem Saat. Juba vesisalvesti ehituse algusest hakkab see tooma vallale maksutulu, pakkuma uusi töökohti ja looma võimalusi täiendavate teenuste arendamiseks.
„Paldiski vesisalvesti on riikliku tähtsusega investeering, mis aitab tagada Eesti tööstusele konkurentsivõimet ja kindlustada meie majanduslikku heaolu ka tulevikus. Kodumaine tootmisvõimekus ning soodne ja stabiilne elekter on eelduseks, et Eesti suudaks hoida töökohti, maksulaekumisi ja meelitada ligi uusi investeeringuid. Vesisalvesti rajamisega loome just selle aluse – püsiva energiajulgeoleku ja prognoositava elektrihinna, millest võidavad nii tarbijad kui ka ettevõtted,“ ütles Energiasalve juht ja asutaja Peep Siitam.
Vesisalvesti rajamine on vaid üks osa Energiasalve projektist, mis oma olemuselt on laiahaardeline strateegiline maa-aluse taristu arendus. “See pole pelgalt energiainvesteering. Paldiski vesisalvesti projektiga kaasneva allmaataristu rajamisega luuakse enneolematud võimalused nii militaar- kui tsiviilotstarbega investeeringute realiseerimiseks ning avatakse juurdepääs kvaliteetsele ehitusmaterjalile,” ütleb vallavanem Saat, kes on veendunud, et miljardisuurune investeering tooks Eestisse mitme miljardi euro ulatuses välisinvesteeringuid.
Energiasalvest
Paldiski vesisalvesti projekt Energiasalv on Euroopa Liidu ühishuviprojekt (PCI projekt). Strateegilise taristuprojektina on Energiasalve ettevalmistamist toetanud Euroopa Liidu Euroopa Ühendamise Rahastu. Energiasalve Paldiskisse rajatava Eesti esimese suuremahulise vesisalvesti ehitamiseks on väljatöötatud välja uudne Zero Terrain tehnoloogia, mis võimaldab suuremahulist vesisalvestit ehitada piirkondadesse, kus see varasemalt tasase maapinna tõttu võimalik polnud.
Lisainfo ja kommentaarid:
Hedwig Meidra
Energiasalve kommunikatsioonijuht
