Sügavale Paldiski alusesse maapõue plaanitav elektri vesisalvesti on miljardiprojekt, mis ootab kopa maasse löömiseks valitsuse garantiiotsust. Fortet huvitavad projekti finantspoole arvutuste kõrval palju enam muud näitajad, käime need värske pilguga üle.
Kogu projekti taga on kaheksa aastat tagasi asutatud Energiasalv Pakri OÜ, milles suurimat osalust omavad Alexela ja Sunly. Energiasalve juht Peep Siitam ja elektromehaanikajuht Mario Vee on ettevõtte esindajad, kellega Telliskivi linnasus asuvas kontoris kohtume.
Mehed kinnitavad alustuseks: vesisalvesti on maailmas enimkasutatud ja soodsaim salvestustehnoloogia. Eestis polevat seda seni kasutatud üksnes seetõttu, et selleks puuduvad sobivad jõed ja mäed. Aga liigume tehniliste üksikasjade juurde.
Salvesti töö peamine idee on tegelikult väga lihtne: kui energiat on puudu, lastakse vesi ülevalt alla, voolav vesi paneb generaatori pöörlema ja nii toodetakse vajalik kogus elektrit. Samas kui tuul puhub ja energiat on rohkem kui parajasti tarbida soovime, siis pannakse sama masin elektri abil teistpidi tööle ja vesi pumbatakse jälle üles tagasi.
Seega, mida suuremad on maa-alused mahutid, seda pikemaks ajaks saab energiat salvestada.
„Arvestades, et tuulel põhinevas süsteemis kujuneb määravaks just salvestusmaht, on Energiasalve peamine võlu selles, et salvestusmahu lisamine on võrreldes teiste tehnoloogiatega väga soodne ega eelda kolmandatest riikidest imporditavaid materjale- vaja on ainult mahuteid laiendada. Lisaboonusena saame mahutite laiendamise tulemusena kõrgekvaliteedilist kivi, mis võimaldab ehitada kestlikumad teed ja jätta Harjumaal nii mõnegi lubjakivi karjääri avamata,“ räägib Peep Siitam.
Esimese etapi tulemusena valmib 2032 aastal koos ligi 700 meetri sügavuse maa-aluse elektrijaamaga kümme mahutit, mille kogumaht on 4,5 miljonit kuupmeetrit. See võimaldab toota 500 MW võimsusega elektrit 12 tundi järjest, st saavutatakse salvestusmaht 6 GWh. Aastaks 2038 on plaanitud mahutite laiendamine 15 GWh-ni, st et suudetakse toota 500 MW juba 30 tundi järjest
Kui suur on kasutegur? Ettevõte kinnitab, et salvesti kasutegur on 80% , mis tähendab, et võrku antakse tagasi 80% salvestisse sisenenud elektrienergiast.
„Ehk et kui 100 ühikut energiat läheb sisse, siis välja tagasi tuleb 80. Paake pumbatakse tühjaks siis, kui tuult on palju. Ühest küljest 20 protsenti läheb küll kaduma. Teisalt, arvestades, et selline protsess võimaldab tuulisel perioodil üle jäävat taastuvenergiat kasutada siis kui tuul ei puhu, on see kindlasti efektiivsem, kui juba valmis ehitatud tuulikute üle toodang üldse tootmata jätta ja hilisem puudujääk katta millegi taastumatu põletamisega,“ selgitas Mario Vee.
Pumpamiseks kasutatakse niisiis üksnes merevett. Peep Siitam kinnitab, et räimed, kilud ja lõhemaimud protsessi käigus sügavates maa-alustes paakides ära ei käi – võred on lihtsalt on ees ja vee voolamise kiirus on väike, kõigest 0,15 meetrit sekundis (laisk ujuja liigub basseinis kiirusega 3 kilomeetri tunnis ehk 0,8 meetrit sekundis).
„Aastas salvestab Energiasalv ekspertide hinnangute kohaselt keskmiselt 1,2 TWh soodsat taastuvenergiat. See pakub võimalust vähendada Eesti energiasõltuvust tuulevaiksetel perioodidel imporditavast kallist elektrist või siis nendel tundidel ise elektri tootmiseks imporditavast gaasist. Selle tulemusena alaneksid Eesti elektritarbija kogukulud arvutuste kohaselt ca 10%,“ räägib Peep Siitam.
Vesisalvesti kasutuseaks hinnatakse seejuures 80 aastat, samas kui kolmandatest riikidest imporditud akupankadel on see 8 aastat, maksimaalselt 15 aastat. See võimaldab vähendada Eesti sõltuvust kolmandatest riikidest hangitavatest materjalidest. See on oluline, sest arvestades meie ümber toimuvat, ei taga miski, et täna rajatavad akupargid saame nende eluea lõpus juba järgmisel kümnendil meile sobivatel tingimustel uute vastu vahetada.
Kui suur ala, kaua käib lõhkamine?
Ala, mida ettevõte Paldiskis kasutaks on suurusega 30 hektarit – sellest 10 hektarit on Paldiski linnas ja 20 hektarit 4 kilomeetrit linnast eemal. Veevõtukoht saab asuma Põhjasadama Peetri muuli põhjapoolsel välisküljel.
Mahuteid hakatakse ehitama puur-lõhketööde abil ja see tekitab loomulikult vesisalvesti rajamise perioodil – esimene etapp on pikkusega seitse aastat – lähipiirkonnas ehitusnormide piiresse jäävat vibratsiooni.
Mis puutub reaalsetesse välitöödesse, siis need algavad kõige varem 2027. aasta lõpus, sest tunneli rajamise agregaadi valmimine võtab lihtsalt tellimisest alates ligi aasta aega.
Keskkonnamõjude hindamine on ettevõtte kinnitusel tehtud. „Samas, kõik peavad aru saama, et selliste projektide puhul tehakse uuringuid kogu ehituse kestel ning pärast käiku andmistki. Tegeleme praegugi vähemalt ühe keskkonnamõjude hindamisega – projekteerime paremaks veehaaret Paldiski lahes,“ räägib Peep Siitam.
Paakide ehitamise märksõnaks on 38 miljonit tonni – see on gneissi kogus, mida paakide ehitamisega maa alt välja tuuakse. Selle ülivastupidava ja seega graniidi ning paekivi asemel teedeehituses kasutatava loodusvara kiht algab Eestis 200 meetri sügavuselt.
Pealiskihtides asuvad settekivimid (näiteks, lubjakivi, graptoliitargilliit ja savi) lähevad ehitusprotsessis kasutusse, viimane näiteks settetiikide rajamisel. Graptoliitargilliidi kiht küll maetakse, sest õhuhapniku toimel see võib isesüttida. Haruldaste muldmetallide jt metallide osakaal argilliidis pole kaevandamisväärsust arvestades piisavalt suur.
Kas on olemas tore välismaine töötav prototüüp? Vesisalvesteid on maailmas sadu ning neid ehitatakse igal aastal juurde. Meile üks lähimaid vesisalvesteid asub Leedus, Kruonise vesisalvesti. Kruonise vesisalvesti ehitati Ignalina tuumajaama tööreziimi toetuseks ja selle ülemiseks reservuaariks on suuresti tehisliku mäe otsa ehitatud rajatisega. Leedulased paisutasid jõe ja ehitasid suure reservuaari, eestlased ehitavad sobiva taristu maa alla.
Millal läheb tööks
Projekti investeeringuteks on seni kulunud 15 miljonit eurot, umbes sama palju kulub veel enne ehitusega alustamist. Miljon on tulnud kaasrahastust EList, kõik ülejäänu oma kohalike ettevõtjate panus.
„Me oleme valmis alustama. Ootame selleks ühte asja: valitsuse garantiiotsust. See annab meile stardipaugu projekteerimistöödega jätkamiseks,“ ütles Peep Siitam.
Riigipoolne garantii ei tähenda automaatselt väljamakseid ega ka subsideerimist ja see ei ole otsene kulu riigile, vaid mehhanism, mis rakenduks ainult juhul, kui salvesti ei teeniks turult piisavalt tulu. Energiasalve äriplaan sellist olukorda ette ei näe.
Ta märkis, et loastamiseks, ehitushangete läbiviimiseks ja keskkonnamõjude selgitamiseks vajalik projekt on ammu valmis, jätkuprojekteerimiseks on ebamäärasus garantiimeetmete osas jäänud liiga pikalt püsima. „Kui otsus tehakse, siis paneme edasi ja reaalselt jätkame pärast garantii saamist järgmisel päeval projekteerimistegevusi.“
Garantiid tahab ettevõte, kuna leiab, et elektriturg on poliitiliselt lihtsasti manipuleeritav ja investorite vaates seetõttu riskantne.
„Varustuskindlust toetavaid elektrivaldkonna projekte ei ole võimalik täna rajada pelgalt muutuvkuludel põhineva elektrituru tulude vastu ei Eestis ega kuskil mujal Euroopas. Paldiski projekt ei vaja subsiidiume, sest saab juba täna elektrituru tingimustel hakkama. Küll aga vajab projekt riskide maandamiseks riigipoolseid garantiisid riikide otsustest sõltuvate riskide maandamiseks“ selgitas Peep Siitam.
Kommentaar: kui kaugel on valitsuse ganantii
Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna energiaturgude ekspert Tauno Hilimon
Loodame valitsusele esitleda plaane aprillis, kuidas soodustada suuremahulise salvestuse elektriturule jõudmist.
Kliimaministeerium ei ole vesisalvestile kindlat toetust ette näinud, toetusega seotud tegevused selguvad aprillis, kui Vabariigi Valitsus sellekohase otsuse langetab. Seni, kuni pole otsust, ei saa projekti toetamise kohta midagi kindlalt öelda.
/Autor: Aivar Pau; Allikas: Forte Delfi/
