Kriisis toimiv ja majanduslikult hakkama saav elanikkond on vaenlastele ja suurõnnetustele vastu pidamise eelduseks, kirjutab Energiasalv Pakri juhatuse liige Peep Siitam arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Vähenev tööealine elanikkond ja muutunud julgeolekuolukord nõuavad Eesti majandusstruktuuri muutust. Järgnevate kolmede valimiste põhiteemana on julgeoleku suurendamisele vaja anda reaalne sisu, mille üheks osaks on kriisikindla majandusstruktuuri ülesehitamine.
Julgeolek ei alga sõjalisest võimekusest. See algab ühiskonna otsusest mistahes ohuga pikaajaliselt hakkama saada.
Majandusstruktuuri muutuse peen nimetus tähendab maakeeli tootlikkuse hüppelist kasvu ning ettevõtluse kriitilise osa võimet müüa kaupu ja teenuseid püsivas kriisiolukorras, olgu siis põhjuseks otsene sõjategevus või suurõnnetused. Nimetagem seda kriisikindlaks majanduseks.
Kriisikindluse tunnused
Olulisim kriisikindla majanduse tunnus on võime saada vaenutegevuse korral pikaajaliselt hakkama. Ilma toimiva majandusliku toeta pole vaenlase pidurdamine pikaajaliselt võimalik.
Tuleb arvestada, et vaenlase eesmärk on eelkõige massiivsete tsiviilkahjude tekitamisega luua riigisisene rahuolematus valitsejatega. Kaitsevägi ei suuda invasiooni korral kaitsta tsiviiltaristut ja -elanikkonda. Pigem vastupidi – kriisis toimiv ja majanduslikult hakkama saav elanikkond on eelduseks sõjaväeliste eesmärkide saavutamisele.
Hakkamasaamise puhul on olulisim võime luua lisandväärtust ja tagada raha olemasolu. Mida suurem on eksporditeenustele suunatud teenusmajanduse osakaal, seda vähem mõjutavad hakkamasaamist ebasoodsad sündmused Eestis.
Eesti ettevõtted on alati olnud edukad eri sektorite vahel sünergiaid loovate lahenduste väljatöötamisel ja rakendamisel mujal maailmas. Nüüd tuleks seda võimendada. Sõltuvuse vähendamine imporditavatest toormetest ja kriitilistest loodusressurssidest on samuti kriisikindluse parandamise viis, millega arvestamine on vaja muuta avalike hangete kriteeriumiks.
Mida rohkem on Eestis kvaliteetseid välisinvesteeringuid, seda suurem on vaenlase ees seisnev takistus vaenutegevust alustades. Seepärast peame leidma viise olemasolevate investeerimisprojektide atraktiivsuse suurendamiseks ning uute investeeringute maandamiseks.
Ebakindlust vältides
Kriisikindla majanduse teine oluline kriteerium on ühiskonna ebakindluse vältimine kriisiolukorras. See seisneb elutähtsate teenuste pikaajalise toimepidevuse tagamises ja elanikkonnakaitse korraldamises.
Vabatahtlikkusest ja kriisideks valmisolekust pole suurt abi, kui elutähtis taristu ei toimi ning puudub võimalus rahuldavaks töö- ja elukeskkonnaks pikaajalise kriisi korral. Varjumiskoht pole varjend ning töö- ja elutegevuseks sobilik paik. Vajame põhjanaabritega sarnast füüsiliselt kaitstud maa-alust keskkonda kiiremini ja soodsamalt kui praeguste kriisimeetmetega plaanitud.
Haiglate, andmeside, raharingluse ja makseteenuste toimimine ning ravimite, toidu ja esmatarbekaupadega varustamine, samuti toimiva vee- ja kanalisatsioonisüsteemi, elektrienergia ja soojusega varustatud elu- ja töökeskkond on eeldus ühiskonna toimimiseks pikaajalise kriisi korral.
Meil puudub elutähtsate teenuste toimepidavuse tagamise kontseptsioon pikaajalises kriisis. Muutunud julgeolekuolukorras pole see enam aktsepteeritav. Peame oma põhimõtted joondama Iisraeli või Lõuna-Korea aastakümnete pikkuse kogemuse põhjal, arvestades sealjuures meie tingimusi ja võimalusi. Vaja on kastist-välja-lahendusi ning usutavaid pilootprojekte.
Eestvedamise otsustav mõju
Paldiski vesisalvesti eestvedajana olen ligi 20 aasta jooksul puutunud kokku erinevate riikide allmaataristu kontseptsioonide ja tehniliste lahendustega. Tean, et maa-aluse alginfra loomine on just Eesti geoloogilise ehituse puhul taristu suurim väljakutse. Kui alginfra on loodud, siis järgnevate rajatiste ehitamine on sama maksumusega mis maa peal või soodsamgi.
Mis veelgi olulisem: allmaataristu käidukulud on sõltuvalt eesmärgist tihti soodsamad kui maapealsetel rajatistel. See kehtib nii tehnilise taristu kui inimeste pikaajaliseks viibimiseks vajaliku taristu puhul.
Pole vahet, kas suuremahulise elanikkonnakaitse ja elutähtsa teenuse jaoks vajaliku taristu loomine puudutab Paldiskit, Ida-Virumaad või mingit muud Eesti piirkonda, erasektori eestvedamisel pole võimalik ei õiguslikult ega majanduslikult sellise ebakindluse vältimise kontseptsiooni eest vedada. Erasektor saab sellise kontseptsiooni defineerimisel ja tasuvusuuringute läbiviimisel toetada, teadmised ja oskused selleks on Eestis kahtlemata olemas.
Nagu ennist öeldud: julgeolek ei alga sõjalisest võimekusest, see algab ühiskonna otsusest mistahes ohuga igal juhul hakkama saada. Kui otsustame hakkama saada kriisikindla majanduse ülesehitamisega, siis leiame selleks ka tehnilised lahendused ning rahalised võimalused.
Kriisikindel majandus võimaldab meil tänasest paremini hakkama saada ka normaalolukorras, mistõttu nõudkem järgmistel valimistel plaani kriisikindla majanduse ülesehitamiseks.
Peep Siitam
/Allikas: Äripäev/
