Aasta esimese kvartali energiaturu hinnakõikumised, mille käigus sagedusreservide tunnihind ulatus maksimaalse tunnihinnani (4000 euroni), on suurendanud muret süsteemi stabiilsuse pärast. Puudus juhitavast tootmis- ja salvestusvõimekusest on muutunud nähtavaks nii spetsialistidele kui tarbijatele. Energiasalve tellimusel mais Norstati läbiviidud uuring kinnitab, et Eesti inimesed toetavad pikaajalise energiasalvestusvõimaluse loomist.
Norstati värske avaliku arvamuse uuring näitab, et Eesti inimesed peavad energiasüsteemi usaldusväärsuse ja elektrihinna stabiilsuse tagamisel kõige olulisemaks tuumaenergiat (49%) ning selle kõrval energiasalvestust (26%). Lühiajalisi ehk akupõhiseid salvestuslahendusi näeb tõhusa variandina vaid 5% vastajatest. Veelgi selgem on toetus pikaajalise salvestusvõimekuse arendamisele üldiselt – 68% vastajatest usub, et Eestil on vaja või on pigem vaja pikaajalist salvestust. Vaid 8% arvab vastupidist. Suur osa vastanutest (58%) toetab või pigem toetab ka riiklikku laenugarantiid energiaprojektidele juhul, kui see tagab madalama elektrihinna.
Energiasalve vesisalvesti on hetkeseisuga kõige kaugemale jõudnud pikaajalise salvestuse projekt Eestis. Suursalvestit plaanitakse ehitada Paldiskisse, Pakri poolsaarele. Pikaajaline energiasalvestus viitab tehnoloogiatele, mis võimaldavad energiat säilitada pikema aja vältel – tavaliselt mitmetest tundidest, päevadest kuni nädalateni.
Paldiskisse vesisalvesti rajamine toob kaasa ka suure koguse gneissi kaevandamise, mida saab kasutada teedeehituses. Uuringu järgi peab gneissi kasutamist teedeehituses mõistlikuks 60 protsenti Eesti inimestest. TalTechi analüüs näitab, et gneisskillustiku kasutamine teede aluskonstruktsioonides pikendab nende eluiga kuni 2,5 korda, mis võimaldaks teerenoveerimise kulusid 21 aasta jooksul vähendada 40 protsenti. Gneiss võib tulevikus asendada nii importgraniiti kui kõrgemargilist lubjakivi. Energiasalve rajamise käigus avatakse riigile ka pikaajaline ligipääs strateegilisele kodumaisele maavarale.
Energiasalvest:
Energiasalve vesisalvesti suudab ühe 30-tunnise töötsükli jooksul katta Eesti elektritarbijate vajadust 15 GWh mahuga, mis tagab tarbijale soodsa, stabiilse ja juhitava elektrivarustuse. Paldiski vesisalvesti projekt Energiasalv on Euroopa Liidu ühishuviprojekt (PCI projekt). Energiasalve tellitud rahvusvahelise audiitorbüroo KPMG koostatud sotsiaalmajanduslik analüüs kinnitab, et Paldiskisse rajatav vesisalvesti toob tarbijatele aastas 131 miljonit eurot elektrikulude kokkuhoidu.
Norstat uuringu tulemused 2025 I kv
Lisainfo ja kommentaarid:
Hedwig Meidra
Energiasalve kommunikatsioonijuht