Rail Balticu trassi ehitamine, vanade teede remont ning surve rajada laiemaid ja vastupidavamaid teid kasvatab vajadust kvaliteetse täitematerjali järele. Harjumaalastele tähendab see aga ohtu, et olemasolevad lubjakivikarjäärid laienevad või avatakse uusi. Sellest pääsemiseks ollakse valmis oma enda raha mängu panema.
Kõige tugevamalt tunnevad lubja- ja paekivikarjääride tagajärgi inimesed Harjumaal Harku vallas ning sealsetes külades, Vatslas ja Vahil.
Vatsla elanik Eili Kukumägi kinnitab, et kohalike mure on päris: “Karjäärid olid algselt majapidamistele 7 meetri kaugusele planeeritud, uue planeeringuga saime natukene hingamisruumi ja loodi puhverala. Aga kui kauaks? Hetkel on mure lahendatud aga maavarade vajadus ju ei muutu, peatselt tuleb see probleem uuesti üles kui vaja uuesti karjääre laiendama hakata. Tunne on, et varem või hiljem tuleb ikka maja kolima hakata ning sellises ebamääruses on kaunis raske elada.“
Energiasalve tellitud TalTechi uuringust selgub, et Eesti inimesed väärtustavad oma elukeskkonda kõrgelt. Küsimusele „Milline oleks rahasumma, mida ise oleksite igal aastal valmis maksma selle eest, et uusi paekivikarjääre ei avataks ja looduskeskkond jääks kahjustamata?“ andsid uuringus osalenud vastuseks keskmiselt üle Eesti inimesed 34 eurot aastas. Märkimisväärselt suurema summa olid nõus panustama juba karjääride lähedal elavad inimesed. Selle põhjal hinnatakse tööealise elanikkonna kogunõudlust lubjakivikarjääride laienemise peatamise nimel ligikaudu 36,6 miljonile eurole aastas (uuring).
Tee-ehituse ja infrastruktuuri areng on vajalik, kuid mitte looduskeskkonna hävitamise hinnaga. Rohetiigri Maakasutuse teekaart 2024 pakub ühe meetmena Gneisi kasutamist taristuehituses alternatiivina lubja- või dolokivile. Rohetiiger leiab, et suurte projektide, nagu vesisalvesti loomise käigus luuakse gneisi kasutuselevõtuga alternatiivne võimalus säästlikuke ehitusvarade kasutamiseks. Paldiski vesisalvesti rajamine loob juurdepääsu 38 miljonile tonnile: gneiss pakub võrreldes lubjakiviga suuremat vastupidavust ja keskkonnasäästlikke eeliseid teede ehituses, mis on lubjakivi peamine kasutusala. See omadus ei paranda mitte ainult taristu kvaliteeti, vaid võib vähendada ka vajadust traditsiooniliste maavarade järele.
TalTechi ja Tampere Ülikooli uuringutes on selgunud, et Paldiski piirkonna gneiss on 5–6 korda vastupidavam kui lubjakivi, mille tulemuseks on kuni 2,5 korda pikema elueaga teed. Gneisi kasutamine võimaldaks vältida üle 247 hektari ulatuses uute lubjakivikarjääride rajamist järgmise 50 aasta jooksul. Kui palju on 250 hektarit? Võib ette kujutada kuut Lauluväljakut, kogu Tallinna Lennujaama või kaht Tallinna vanalinna – just nii palju maad jääb pahupidi pööramata.
Oluline on rõhutada, et Energiasalve Paldiski vesisalvesti projekt ei loo kaevandusi ega karjääre. Gneisskillustik saadakse kätte Pakri poolsaare alla minnes 750 meetri sügavuselt vesisalvestile tunneleid rajades, mis tähendab, et maapealne keskkond jääb puutumata ja kohalikud elanikud ei puutu kokku häiringutega.
Energiasalvest
Paldiski vesisalvesti projekt Energiasalv on Euroopa Liidu ühishuviprojekt (PCI projekt). Strateegilise taristuprojektina on Energiasalve ettevalmistamist toetanud Euroopa Liidu Euroopa Ühendamise Rahastu. Energiasalve Paldiskisse rajatava Eesti esimese suuremahulise vesisalvesti ehitamiseks on väljatöötatud välja uudne Zero Terrain tehnoloogia, mis võimaldab suuremahulist vesisalvestit ehitada piirkondadesse, kus see varasemalt tasase maapinna tõttu võimalik polnud.
