Ilma pikaajalise salvestuseta pole Eestil võimalik tagada kõrge varustuskindlusega soodsat elektrienergiat ja täita taastuvenergia eesmärke. 1 miljardi euro maksumusega ühe Eesti suurima välisinvesteeringu maandamiseks on sarnaselt kõigile maailma riikidele vaja riigipoolseid laenugarantiisid. Riikliku laenugarantii maksimaalse riski suurus on üle 10 korra väiksem Paldiski vesisalvesti otsestest kasudest ühiskonnale.
Pakri poolsaarele rajatav Paldiski vesisalvesti – Eesti suurim ehitusvalmis erasektori investeering – toob oma tegevusaja jooksul Eesti majandusse ligi 13 miljardit eurot. Rahvusvahelise audiitorbüroo KPMG koostatud sotsiaalmajanduslik analüüs kinnitab, et projekt toob tarbijatele aastas 131 miljonit eurot elektrikulude kokkuhoidu, kasvatab maksutulu umbes 80 miljoni euro võrra ning lisab majandusse keskmiselt 253 miljonit eurot lisandväärtust aastas.
Paldiski vesisalvesti eesmärk on tugevdada Eesti energiajulgeolekut, pakkudes taskukohast ja stabiilset elektrivarustust: “Energiasalv vähendaks elektriimporti 13% võrra ja seda just sellel ajal, kui elekter on kõige kallim ja sellest on puudu kogu regioonis. Väheoluline pole seegi, et vesisalvesti on vajalik eeldus uusi tuumaenergiavõimsusi planeerides” ütles Peep Siitam, Energiasalve asutaja ja juhatuse liige.
KPMG analüüsi kohaselt toob vesisalvesti juba enne töö algust – ehitusperioodi jooksul – Eesti majandusse 1,5 miljardit eurot lisandväärtust, sh 563 miljonit maksutuluna. Suurem sääst elektritarbijatele lisandub siiski tegevusperioodil, kui jaam hakkab vastavalt oma otstarbele tööle. „Kui elektritarbijad säästavad aastas ligi 131 miljonit eurot, jõuab suurem osa sellest tagasi kohalikku majandusse,“ selgitas KPMG Baltics OÜ vanemnõustaja Johanna Maria Mägi.
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) hinnangul on Eesti majanduskeskkond kaotanud minevikus olulise majandusmõjuga suurprojekte – sealhulgas välisinvesteeringuid, sest Eesti ei ole suutnud teha sobivaid roheenergeetika väärtuspakkumisi. Energiasalv seda probleemi lahendab, kuid paraku ei võta KPMG majandusmõjude analüüs konservatiivsuse printsiibist tulenevalt arvesse projektide kaotust minevikus. Kui energeetika konkurentsipositsioon paraneb, siis paranevad ka väljavaated selliste projektide Eestisse toomiseks. „Kui me oleme keskpärase mineviku andmed projitseerinud keskpäraseks tulevikuks, siis oleme olnud kindlasti konservatiivsed aga innovatsiooni sisulist mõju me prognoosinud ei ole“ lisas EIS energeetika valdkonnajuht Villem Vohu.
Soodsat ja kõrge varustuskindlusega elektrienergiat ilma vesisalvestita ei saa. Kui puudub kodumaine pikaajaline salvestusvõimekus, siis sõltuvus välisühendustest, imporditavast gaasist ning tuule- ja päikeseparkide ehitamine on vaid pool tehet ja see ei taga tarbijale kodumaist kindlat ning taskukohast energiat. Energia pikaajalise salvestamise alternatiivid on kas energia või akutehnoloogia importimine, kuid siin tuleb meeles pidada, et import on alati negatiivse SKT mõjuga. “Samuti ei välista akud ja vesisalvesti teineteist. Nad on erinevate ülesannetega, aga ühtmoodi olulised osad elektrisüsteemist, ilma milleta pole võimalik tagada soodsat ja kõrge varustuskindlusega elektrivarustust ning minna suures mahus üle taastuvenergial põhinevale elektritootmisele. “Sellegipoolest, suure hulga akudega ei ole võimalik täita vesisalvesti rolli elektrivõrgus,” täiendas Siitam.
Paldiski vesisalvesti suudab ühe 30-tunnise töötsükli jooksul katta Eesti elektritarbijate vajadust 15 GWh mahuga, mis ületab kõigi Eesti kodude keskmise päevase elektritarbimise. Paldiski vesisalvesti eesmärk on tagada varustuskindlus võimalikult soodsalt ja kohalikku tööstust ning majandust toetavalt. Kui puudub kodumaine pikaajaline salvestusvõimekus, siis sõltuvus välisühendustest, imporditavast gaasist ning tuule- ja päikeseparkide ehitamine on vaid pool tehet ja see ei taga tarbijale kodumaist kindlat ning taskukohast energiat.
