Rahvas on rahulolematu. On ka põhjust, sest maksutõusud söövad kiire hinnatõusu juures kõigilt jupikese toimetulekust ja eneseusust. Valitsuse poolt väljakäidud energiapakett on esimene arusaadav mõte me võimalikust energiatulevikust üle 15 aastase vaikelu, kuid jätab siiski inimestele palju vastamata küsimusi õhku. Nii jääbki selge vähemuse karjuv vastuseis mistahes plaanile või projektile inforuumis kõlama. See kakofoonia pärsib initsiatiive ja otsustusi, kuitahes tublid ja head need ka poleks.
Oleme nõiaringis ja vaesuslõksus, sest mu meelest oleme valed eesmärgid seadnud ja püüame üksikpiltide abil tervikpilti luua. Tervikpilti tegelikult mõistmata. Kuum teema energeetika ei ole ju asi iseeneses, energeetika peab lihtsalt tagama soodsa, puhta ja varustuskindla sisendi ülejäänud tegevustele majanduses. Samamoodi ei tohiks süsinikuneutraalne majandus ju olla eesmärgiks, kui selline majandusmudel ei paranda meie ettevõtete konkurentsivõimet ja inimeste toimetulekut. Tervikpildi puudumisest on viimase nädala jooksul avalikkusele rääkinud paljud ettevõtjad – Raul Kirjanen, Ahti Asmann ja Sebastian Heinzel siinkohal mõne näitena.
Riikliku strateegia 2035 eesmärgiks on Eesti majanduse kahekordistamine. Igati mõistlik ja vajalik eesmärk, vähema majandusega me oma riiki muutunud julgeolekukeskkonnas ülal pidada ei suudakski. Eesmärgi saavutamiseks vajaksime igal aastal keskmiselt 4,5 miljardi suurust lisa SKP-sse. Tänasel kursil pole see mõeldav, vaja on struktuurset muutust majanduses ja bürokraatias, aga eelkõige mõtlemises.
Mis probleemid peame lahendama?
Kapitali hind ja kättesaadavus, väga madal ressursitootlikkus, bürokraatia vohamine ja BANANA (build absolutely nothing anywhere near anyone) on paljuräägitud Eesti majanduse väljakutsed.
Kuna uus majandus põhineb eelkõige tehnoloogiatel, siis on kapitali hind ja kättesaadavus Eesti ettevõtete konkurentsivõime määraja. Toetuste maksmisel me suurriikidega ei võistle, samas riskide jagamine ettevõtetega võimaldaks märkimisväärselt kapitali hinda ettevõtete jaoks alandada ja konkurentsivõimet parandada.
Kui me täna Eestis toodame 0,85 eurot rikkust iga kasutatud materjali kilogrammi kohta ja EU-s keskmiselt on see 2,2 eurot ning USA-s on see veel palju kõrgem, siis ressursitootlikkuse kasv on kindlasti eraldisseisev lahendamist vajav probleem.
Eesti bürokraatia keskendub mistahes projektide puhul esmalt üksikute seaduste ja normide täitmise kontrollimisele, asjade tervikmõju hindamine on bürokraadi jaoks teisejärguline. Ometi on need kaks väga erinevat asja, millest tervikmõju on majandusedu seisukohast võrreldamatult olulisem. Seepärast peaks bürokraadi esimene küsimus olema hoopis: mida ja kuidas peaksin toimima, et hea asi tehtud saaks? Tänases tegelikkuses tundub üsna võimatu missioon, aga ilma selleta pole tulevikus võimalik.
BANANA- mõtteviisi jõuline surumine kvalitseeritud teadmisi ja fakte eirates teenib me vaenlaste huve ja ei aita Eestit kuidagi edasi. Probleemist ülesaamiseks pole kahjuks muud viisi, kui tänasest kvalitatiivselt parem protsesside ja otsuste läbivalgustamine.
Mida saab igaüks meist teha?
Kuigi Energiasalve Paldiski vesisalvestit tajutakse kui energeetikaprojekti on tal tegelikult laiem majandusmõju. Nii näiteks suurendab Paldiski vesisalvesti ehitusperioodil KPMG arvutuste kohaselt Eesti majanduse lisandväärtust keskmiselt 60 miljoni euro ulatuses aastas ehk 1,3% SKP-st, käitusperioodil on mõju ca 1% SKP-st. Maksulaekumine riigieelarvesse suureneb ehitusperioodil 300 miljonit euro võrra ja käitusperioodil 70 miljoni euro võrra aastas. Paldiski vesisalvesti ehitamise raames kasutuselevõetav gneisskillustiku kasutamine Eesti teedeehituses toob kaasa kvalitatiivse muudatuse, mille tulemusena Taltechi uuringute alusel pikeneb teealuste eluiga 2,5 korda, paraneb teede kandevõime ning kokkuvõttes vähenevad märkimisväärselt kulud teedeehitusele. Lühidalt, kui käituksime ühiskonnana majanduslikult ratsionaalselt, saaksime sama raha eest aastas 30-40km remonditud maanteid rohkem, oluliselt paraneks ressursitootlikkus ja loodusressurside taaskasutus. Paldiski vesisalvesti ca 1 miljardi euro suurune investeering loob nurgakivi investeeringuna rahvusvahelist praktikat arvestades suurepärased eeldused Paldiski piirkonda täiendavalt 2-3 miljardi euro ulatuses uute investeeringute maandamiseks. Seepärast on Paldiski vesisalvesti majanduslik mõju tõenäoliselt eelnimetatust veelgi suurem.
Usun, et kui saaksime Paldiski projektiga analoogse läbivalgustatuse ka teiste Eesti arendusprojektide kohta, siis langeksid kõrvale paljud peamiselt teadmatusest tulenevad küsimused ja ühtlasi saaksime lihtsamini vastused ka küsimusele, kuidas saame oma majanduse 2035. aastaks kahekordseks.
Uus Eesti lugu
Eesti edulugu 1990-ndatel seisnes kiiretes majandusreformides, turumajandusele üleminekus, infotehnoloogia arengus ja edukas integreerumises Lääne institutsioonidesse, mis lõi aluse riigi kiirele kasvule ja digitaliseerimisele.
Eesti edulugu 2020-datel ja edaspidi võiks olla meie kõige konkurentsivõimelisemate ettevõtete põhimõtete ülekandmine teistesse majandusvaldkondadesse ja äridesse. Üldise põhimõttena – uued konkurentsivõimelised ärid ei sünni vanade asemele, võitvad ideed ja ärid seovad omavahel kokku erinevate valdkondade parimad teadmised ja oskused, täpselt samamoodi nagu see toimib täna digilahenduste globaalses äris. Ma leian, et Eesti eduloo võti on uute lahenduste katsetamine ja nende skaleerimine maailmas. Olgu selleks siin mõne näitena Skeleton, Bolt, Nortal, GScan, Milrem või mõni muu maailmas toimetav ettevõte.
Jutu point
Rahvas on rahul, kui majandus suudab luua tasuvaid töökohti ja toetada kvaliteetselt ja piisavalt toimivaid avalikke teenuseid, kõik see omakorda eeldab aga tänasest märkimisväärselt suurema lisandväärtusega majandust. Eestlased on nutikad, kuid samavõrra kadedad naabri edu üle. Oma loomust me muuta ei saa, küll võiks kokkulepitud käitumismalliks kujuneda argumentidel ja vastastikusel austusel põhinev diskussioon arenduste-äride-projektide sotsiaal-majanduslike kasude üle. Teisisõnu, keskendugem teemadele ja küsimustele, mis meid tegelikult edasi aitavad ning eraldagem tavaröökurid kvalifitseeritud diskussioonist.
/Autor: Peep Siitam; Allikas: Valele küsimusele õiget vastust ei leia/