MIS ON GNEISS?
Gneiss on monoliitne aluskorra kivim, mis Eestis asub settekivimite all ja oma omadustelt väga sarnane graniidiga. Põhjarannikul on aluskorrakivimid maapinnale lähemal ja mida rohkem Lõuna-Eesti poole liikuda, seda sügavamale need kivimid jäävad.
Vee energia kasutamiseks Eestis tuleb energiasalvesti rajada maa alla ja Pakri poolsaarel tuuakse selleks maapõuest välja ligikaudu 38 miljonit tonni gneissi. Ka Eesti teede ehitamisel oleks palju kasu sellest, kui senise lubjakivi killustiku kasutamise asemel kasutaksime teealustes hoopis gneissi.
Gneisi kui ehituskivi peamised eelised lubjakivi ees märkimisväärselt parem vastupidavus, väiksemad pikaajalised kulud ja keskkonnamõjude oluline vähenemine võrreldes teiste tavaliselt kasutatavate ehitusmaterjalidega, nagu lubjakivi ja imporditud graniit. Kuidas TalTech on hinnanud gneissi eeliseid vesisalvesti projekti raames, saab üksikasjalikumalt lugeda SIIT.
MIS ON GNEISsI EELISED?
Kõrge kulumiskindlus
Laborikatsete käigus on gneisil on 5–6 korda parem vastupidavus mehaanilisele kulumisele (ehk kulumiskindlus) võrreldes Eestis tavaliselt kasutatava maavara lubjakiviga. Seetõttu võib ka eeldada, et gneisist ehitatud tee aluskiht on pikema elueaga - vähemalt 50 aastat. See on oluliselt (ligikaudu 2,5 ehk kaks ja pool korda) pikem kui lubjakivikillustiku puhul.
Majanduslik EELIS
Vastupidava ehituskivi kasutamisega teedeehituses väheneb teede elutsükli kogukulu ja süsiniku jalajälg, eriti pikemas perspektiivis. Mida vastupidavam on tee, seda vähem on vaja seda lappida ja seda kaugemale lükkub kapitaalremont. Pikaajalises vaates (50 aastat) on gneisskillustiku kasutamisel kulude kokkuhoid sõltuvalt teetüübist 10-30% võrreldes traditsiooniliste materjalidega – s.o 17-20 miljonit eurot kokkuhoidu aastas.
KESKKONNAEELISED
Gneissi ei ole meil vaja sisse vedada välismaalt, mistõttu selle transport kulutab vähem fossiilseid kütuseid. Kuna gneisile ehitatud tee eluiga on pikem, siis selle maavara kasutuselevõtt vähendab oluliselt CO₂ emissioone võrreldes lubjakiviga tee eluea jooksul.
Looduskeskkonna säilimine
Kasutades gneissi, pidurdub lubjakivikarjääride laienemine üle 400 hektari võrra 50 aasta jooksul, mis tähendab väiksemat negatiivset mõju Eesti looduskeskkonnale ja kohalikele elanikele. Gneiss tuuakse välja mitmesaja meetri sügavuselt maa alt. Vajadusel saab ehitada maapõue õõnsustesse ka teiste majandusharude kasutuse jaoks – lisaks vee energia rajatiste loomisele on võimalikud ka maa-alused andmekeskused või väga ulatuslikud ja turvalised laopinnad riigi strateegilistele varudele
