Ilma pikaajalise salvestuseta pole Eestil võimalik tagada kõrge varustuskindlusega soodsat elektrienergiat ja täita taastuvenergia eesmärke. 1 miljardi euro maksumusega ühe Eesti suurima välisinvesteeringu maandamiseks on sarnaselt kõigile maailma riikidele vaja riigipoolseid laenugarantiisid. Riikliku laenugarantii maksimaalse riski suurus on üle 10 ...

Kriisis toimiv ja majanduslikult hakkama saav elanikkond on vaenlastele ja suurõnnetustele vastu pidamise eelduseks, kirjutab Energiasalv Pakri juhatuse liige Peep Siitam arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.   Vähenev tööealine elanikkond ja muutunud julgeolekuolukord nõuavad Eesti majandusstruktuuri muutust. Järgnevate kolmede valimiste ...

Sügavale Paldiski alusesse maapõue plaanitav elektri vesisalvesti on miljardiprojekt, mis ootab kopa maasse löömiseks valitsuse garantiiotsust. Fortet huvitavad projekti finantspoole arvutuste kõrval palju enam muud näitajad, käime need värske pilguga üle.   Kogu projekti taga on kaheksa aastat tagasi asutatud ...

Riigi sekkumiseta ei ole Eestis võimalik saavutada Põhjamaadega võrreldavat elektrihinda ja selle mõju majanduskasvule. Põhjamaade odav elekter ise on aga aastakümnete jooksul elektrijaamadesse tehtud investeeringute dividend, kirjutab Peep Siitam.   Valitsuse energiaplaan on saanud üksjagu kriitikat. Enim heidetakse sisu poolest ...

Rahvas on rahulolematu. On ka põhjust, sest maksutõusud söövad kiire hinnatõusu juures kõigilt jupikese toimetulekust ja eneseusust. Valitsuse poolt väljakäidud energiapakett on esimene arusaadav mõte me võimalikust energiatulevikust üle 15 aastase vaikelu, kuid jätab siiski inimestele palju vastamata küsimusi õhku. ...

Koalitsioonierakonnad leppisid kokku, et riik või Elering hakkab toetama salvestusvõimsuste rajamist. Seni on kliimaministeerium olnud seisukohal, et salvestusseadmeid rajatakse turu vastu.   “Kui me meretuult nii suures ulatuses ostame ja neid võimsusi üles ehitame, siis sinna kõrvale me peame ka ...

Tallinna Tehnikaülikool (TalTech) viis läbi uuringu, et hinnata gneisskillustiku majanduslikku ja keskkondlikku mõju Eesti teedeehituses. Gneissikillustikku hetkel Eestis ei kaevandata, kuid Energiasalve vesisalvesti ehituse käigus on alates 2029. aastast käigus plaanis tuua 650 meetri sügavuselt välja miljoneid tonne gneisskillustikku. Läbiviidud ...

Täna toimub Tallinnas Kultuurikatlas Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) eestvedamisel Eesti esimene maa-aluse innovatsiooni konverents “Maa-alune innovatsioon kui majanduskasvu ja julgeoleku võti”. Konverents keskendub sellele, kuidas nutikad infrastruktuurilahendused saavad toetada Eesti pikaajalisi arengueesmärke, edendada innovatsiooni ja suurendada riigi julgeolekut.   ...