Täna, 22. veebruaril 2024 allkirjastasid Lääne-Harju vald ja Energiasalv Paldiskis ühiste kavatsuste kokkulepe, millega kinnistati edasist koostööd seoses Paldiskisse rajatava vesisalvesti ehitusega.
Lääne-Harju vald on seadnud oma eesmärgiks minna täielikult üle taastuvale energiale ja arendada kvaliteetset elukeskkonda koos kaasaegsete taristuteenustega. Allkirjastatud kokkuleppega rõhutatakse, et koostöö kohaliku omavalitsuse ja ettevõtlussektori vahel on vastastikku kasulik ning aitab luua tulevikuks jätkusuutlikke lahendusi, mis edendavad piirkonna heaolu.
“Kohaliku omavalitsusena pöörame järjest enam tähelepanu sellele, et kasutamata võimalusi äri- ja elukeskkonna hüvanguks kasutada ehk mõelda ringmajanduse võtmes,” ütles Lääne-Harju vallavanem Jaanus Saat.
“Vesisalvesti veevõturajatistega kaasnev väikesadam avab kauaoodatud võimaluse kohalikele taas mere äärde pääseda, samuti on see hea uudis siinsetele kaluritele ning päästjatele. Siinset väikesadamat tervitavad ka kõik väikelaevnikud, kes merd mööda meid külastada saavad,” lisas ta.
Jaanus Saati sõnul kavatsevad nad analüüsida vesisalvesti maa-aluste reservuaaride ja selles peituva soojusenergia integreerimist linna kaugküttesüsteemi. “Sama mõtteviisi kasutame ka teiste arenduste puhul üle kogu valla,” lisas ta.
Paldiski vesisalvesti ehituse käigus luuakse linnaruumile ligipääs merele. Energiasalve kontseptsioon näeb ette väikesadama ehitust vesisalvesti veevõtu rajatiste asukohas aadressil S. Julajevi tee 4.
Energiasalve tegevjuht ja asutaja Peep Siitam rõhutas, et Paldiski vesisalvesti kasud Eesti elanikele peituvad nii energiahindade alandamises kui ka mitmetes sotsiaal-majanduslikes mõjudes, näiteks merele juurdepääsu rajamine piirkonna elanikele.
“Energiasalve vesisalvesti näol on tegemist unikaalse projektiga, mis teenib ennekõike tarbijate huve. Varustuskindluse tagamise ja keskkonnahoidliku lähenemise kõrval ei ole vähem oluline taskukohasema hinna tagamine Eesti tarbijatele,” sõnas Energiasalve juht Peep Siitam. “Regiooni ja Paldiski seisukohalt on lisaks olemas käegakatsutavad sotsiaal-majanduslikud mõjud. Paldiski vesisalvesti puhul räägime nii maapealse kui maa-aluse alginfrastruktuuri rajamisest, mida saab alternatiividest kulutõhusamalt kasutada ka mitmete teiste äride edendamiseks. Seega tuleks Paldiski vesisalvestit käsitada kui alginvesteeringut piirkonna jõukuse suurendamisel.”
Väikesadama ehitus on Siitami sõnul selle kontseptsiooni esimene pääsuke. “Kuna Paldiski vesisalvestite veevõturajatised tuleb ehitada nii ehk naa, siis miks mitte teha seda nii, et kohalik kogukond saab kauaoodatud ligipääsu merele koos sadamaga, kus alustel on kaikohad ning veeskamise võimalused ning Paldiskisse saab tulla meritsi,” ütles ta.
Salvesti ehituseks Eestisse on töötatud välja uudne Zero Terrain salvestustehnoloogia, mis võimaldab suuremahulisi vesisalvesteid ehitada maailmas piirkondadesse, kus see varasemalt tasase maapinna tõttu võimalik polnud. Energiasalve Paldiskisse rajatav 500-megavatine maa-alune vesisalvesti on lahendus, mis aitab Eestil minna üle süsinikuneutraalsele elektritootmisele ja tagab tulevikus tarbijatele tänasest madalama elektrihinna. Paldiski vesisalvesti ladustab taastuvenergia juhitamatust iseloomust tuleneva tarbimist ületava elektrienergia salvestisse ning muudab selle kasutatavaks perioodidel kui päike ei paista ja tuul ei puhu. Vesisalvesti salvestusmaht on tehniliselt lihtsalt ja väga soodsalt suurendatav, mistõttu praeguselt 12-lt tunnilt kavatsetakse salvestusmahtu suurendada tulevikus vähemalt 30-le tunnile.
Energiasalve tegevjuhi ja asutaja Peep Siitami sõnul on Paldiski vesisalvesti arendus jõudnud ehitushanke ja rahastamise korraldamise etappi, mille tulemusena alustatakse ehitustöid 2025.aastal.
Paldiski vesisalvestist
Energiasalve Paldiski vesisalvesti projekt on ELi ühishuviprojekt (PCI projekt). Strateegilise taristuprojektina on Energiasalve ettevalmistamist toetanud Euroopa Liidu Euroopa Ühendamise Rahastu. Energiasalve investorid on AS Alexela, Sunly AS, Vool OÜ, Combiwood OÜ, Warmeston OÜ ja Ronnivara OÜ.
